E-sigareti maks tooks miljoneid tulu

Iga selle maksu sisseviimisega viivitatud aastaga kaotab riik miljoneid eurosid maksutulu. Rahandusministeeriumi hinnangul e-sigarettide aktsiisi rakendamisel aastast 2017 saaks riik täiendavat maksutulu 5 miljonit eurot aastas. Võrdluseks, see on näiteks pool hotellide käibemaksumäära tõstmisest loodetavast 10 miljoni euro suurusest aastasest lisatulust. Kui majutusasutuste käibemaksumäära tõstmisega kaasneb negatiivne mõju turismisektori konkurentsivõimele, siis e-sigarettide aktsiisi kehtestamisel sellist mõju majandusele pole. Põhiline risk on, et kui teised riigid seda aktsiisi ei kehtesta, on tarbijal võimalus tuua aktsiisivabu tooteid naaberriikidest.

Maksustamine on vajalik ka selleks, et tagada turul sarnaste toodete võrdne kohtlemine, vältida tubakaturu konkurentsimoonutust ja kaitsta inimeste tervist. Ülemäära keeruline selle maksu sisseviimine pole, maksumäära saab kehtestada ühe milliliitri e-sigareti aktiivvedeliku kohta või tahke aine milligrammi kohta. Philip Morris on turule toonud veelgi uudsema toote, milleks on kuumutatav tubakas. Seal kasutatakse vedeliku asemel tubakat, mida tarbimise ajal ei põletata, vaid seda kuumutatakse kõrgel temperatuuril e-sigaris.

Lahenduseks maksumärk

Aktsiisimaksu kogumist ja selle tasumise kontrollimist saab korraldada nende toodete maksumärgistamisega. Maksumärgiks sobib võltsimiskindel turvaelementidega hologramm. Maksumärkide rakendamise kogemus nii tubaka- kui ka alkoholitoodete puhul on Eestil olemas. Maksumärk tõendab maksu tasumist ja ilma maksumärgita toote müük on keelatud. Maksumäära suuruse leidmisel võib lähtuda sigarettide aktsiisimäärast. Sarnaselt klassikalisele tubakatoodete aktsiisile ei pea maksumäär sõltuma nikotiinisisaldusest. Otsustamise koht on, kas maksustada ka nikotiinita tooteid.

Väärib äramärkimist veel ka, et eelmisel kuul kinnitatud riigi eelarvestrateegia aastateks 2016–2019 ei näe ette e-sigarettide maksustamist.