Aitäh pagulaste eest!

Lisaks on pagulased muidugi ka tarbijad. Näiteks afgaani päritolu pagulaste ümberasustamine Youngi linna Austraalias elavdas kohalikku majandust poolteist korda, sest aitas leevendada rahvaarvu vähenemist püsielanike hulgas. USAs tehtud uuringute kohaselt sõltusid pagulased riigi pakutavast sotsiaalabist vaid esimese paari aasta jooksul: kui esimesel aastal teenisid nad keskmiselt vaid 7000 dollarit aastas, siis kolmandal aastal juba 15 600 dollarit. Seega maksavad pagulased nende aitamiseks tehtud kulutused maksutuluga varem või hiljem kinni.

Mõju on suur

USAs Clevelandi osariigis tehtud uuring ümberasustatute mõjust majandusele näitas samuti märkimisväärset mõju. Umbes 600 pagulase ümberasustamiseks kulus 2012. aastal 4,8 miljonit dollarit ehk 8000 dollarit inimese kohta. Samas oli nende kogumõju majandusele (tarbimine, pagulaste loodud ettevõtete ja pagulasi abistavate organisatsioonide tehtud kulutused) kümme korda kõrgem, kokku 48 miljonit dollarit, samuti loodi tänu neile sel aastal 650 uut töökohta.

Kui vaatame Eesti ees olevat otsust, siis lühiajalist kulu pagulaste kohanemiseks aitab suures osas katta Euroopa maksumaksja. Euroopa Komisjon pakub iga varjupaigataotlejaga kaasa pearaha 6000 eurot, mis tuhandega korrutades ulatub miljoniteni. Lisaks on Euroopa varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondist Eestile kuni aastani 2020 ette nähtud üle 10 miljoni euro. Eesti maksumaksjate kanda jääb kuludest vaid väike osa.

Kasu jääb meile

Majanduskasu, mille pagulased kaasa toovad, jääb Eestisse. Nii otseselt maksude, loodud ettevõtete ja töökohtade kui ka suuremast mitmekesisusest tuleneva innovaatilisuse ja uute oskuste näol. Pragmaatiliselt lähenedes peame ehk tulevikus hoopis Euroopa Komisjoni tänama, et nad pagulaste jaotamisel Eestile nii suure osa ette nägid.