Oleme ilmselt põlvkonnavahetusega kiirustanud. Kui ei ole just revolutsioonilised ajad, millal noored võivad teha ilma nii poliitikas kui ka kõigil teistel aladel, siis normaalses ühiskonnas maksab kogemus ja elutarkus palju.
Maailmamajanduses on viimase kümne aastaga toimunud suured muutused, mis puudutavad kõige vahetumalt ka Eestit. Enam ei saa loota üksnes meie suurimate ekspordipartnerite võimsamale majanduskasvule, mis aitaks ka meid uuele tõusule. Peame ise olema aktiivsuse allikaks ning suutma suunata riigi arengut meile vajalikus suunas.
Ainult Excel ja varem edu toonud algoritmide tiražeerimine ei aita, on vaja uusi impulsse. Seda suudavad pakkuda aga meie oma juhid ja spetsialistid, kes võivad aidata lahendada kolme suurte probleemide ringi, mida vajame oma rahvusliku majanduse tõusuks.
Ettevõtete sisene töökultuur peab paranema, kõik töötajad tuleb kaasata töö efektiivsuse parandamisse. Ettevõtted peavad kulutuste minimiseerimiseks, tootearenduseks ja toodete turustamiseks tegema omavahel võimalikult laialdast koostööd ning kolmandaks: tuleb minna veel julgemalt rahvusvahelistele turgudele, töötada välja omad brändid ja leida omad nišid, mis on võimalik, kui esimesed kaks ülesannet on lahendatud.
Neid ülesandeid aitab lahendada meie oma „kogemuste kuld“, parimas tööeas endised kogenud juhid ja ettevõtluskogemusega kaasamaalased, kes tuleb purjejahtidelt ja golfiväljakutelt, raamatukogudest ja kunstinäitustelt üles leida ning taas rakendada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.