Anname maksuametile asu

Kaua tehtud kaunikene – eelmisel nädalal avaldas maksu- ja tolliamet lõpuks, millist reaalset kasu on olnud sellest, et raamatupidajad igal kuul käibemaksudeklaratsiooni lisale vähemalt 1000euroste tehingute kohta vajalikke andmeid vorbivad. Jaanuaris me küll juba kuulsime salapärastest petuskeemidest, mis paljastusid, kuid rohkem infot avalikkusele ei jagatud. Nüüd on ette näidatud nii skeemid kui ka rahaline võit.

Maksulaekumine suurenes

Aastases võrdluses maksti käibemaksu 71 miljoni euro võrra rohkem. Tõsi, otsest seost paranenud maksulaekumise ja tehinguinfo esitamise vahele luua ei saa. Samas maksuameti asejuht Egon Veermäe tunnistas, et selle mõju on kindlasti väga suur.

Maksuameti juhtide uhkusega esitletud skeemid, mis on tänu tehinguinfole avastatud, näitasid ilmekalt, kui nahaalselt ja mastaapselt maksupettusega tegeletakse. Üks suuremaid näidatud võrgustikke hõlmas üle 40 ettevõtte. Tõenäoliselt on veel suuremaidki puntraid, mida harutada. Erinevalt varasemast joonistab maksuamet selliseid skeeme välja päevaga ja kõiki osalevaid ettevõtteid kontrollitakse kohe, nendega räägitakse.

Hulka petturettevõtteid ei oleks varem kuidagi õnnestunud sedavõrd kiiresti ja edukalt tabada. Siis tehti tööd sõna otseses mõttes pimesi, kontroll oli juhuslik ja enamikul juhtudest asjatu. Maksuameti peadirektor Marek Helm ütles, et kui jõustuks paljude ettevõtlusorganisatsioonide soov tõsta deklareeritavate tehingute summat suuremaks, oleks ameti silme ees jälle must auk.

Jätkuv pahameel

Paraku ei ole ettevõtjate vaen raugenud. Endiselt kirutakse muudatust, millele kulub asjatult aega, rääkimata rahalisest kulust, mille ulatust ei ole veel kokku löödud. Sealt võib tulla halbu üllatusi, kui selgub, et ettevõtjate kulud ületavad kaugelt seda maksuvõitu, mida riik lootis muudatusega saada.

Kõike ei saa rahas mõõta ja tõenäoliselt iga Eesti ettevõtja tegutseb edasi palju rahulikuma südamega, kui tema konkurentide ja kolleegide seas ei ole maksupettureid. Selleks on vaja koostööd – nii riigi ja maksuametiga kui ka teiste ettevõtjatega. Ei teeks paha vaadata kaugemale oma ninaesisest, et näha suuremat pilti. Ainult nii on võimalik ettevõtluskeskkonda paremaks muuta.