Maksuameti juhtide uhkusega
esitletud skeemid, mis on tänu tehinguinfole avastatud, näitasid ilmekalt, kui nahaalselt ja mastaapselt maksupettusega tegeletakse. Üks suuremaid näidatud võrgustikke hõlmas üle 40 ettevõtte. Tõenäoliselt on veel suuremaidki puntraid, mida harutada. Erinevalt varasemast joonistab maksuamet selliseid skeeme välja päevaga ja kõiki osalevaid ettevõtteid kontrollitakse kohe, nendega räägitakse.
Hulka petturettevõtteid ei oleks varem kuidagi õnnestunud sedavõrd kiiresti ja edukalt tabada. Siis tehti tööd sõna otseses mõttes pimesi, kontroll oli juhuslik ja enamikul juhtudest asjatu. Maksuameti peadirektor Marek Helm ütles, et kui jõustuks paljude ettevõtlusorganisatsioonide soov tõsta deklareeritavate tehingute summat suuremaks, oleks ameti silme ees jälle must auk.
Paraku ei ole ettevõtjate vaen raugenud. Endiselt kirutakse muudatust, millele kulub asjatult aega, rääkimata rahalisest kulust, mille ulatust ei ole veel kokku löödud. Sealt võib tulla halbu üllatusi, kui selgub, et ettevõtjate kulud ületavad kaugelt seda maksuvõitu, mida riik lootis muudatusega saada.
Kõike ei saa rahas mõõta ja tõenäoliselt iga Eesti ettevõtja tegutseb edasi palju rahulikuma südamega, kui tema konkurentide ja kolleegide seas ei ole maksupettureid. Selleks on vaja koostööd – nii riigi ja maksuametiga kui ka teiste ettevõtjatega. Ei teeks paha vaadata kaugemale oma ninaesisest, et näha suuremat pilti. Ainult nii on võimalik ettevõtluskeskkonda paremaks muuta.