Ma tahan, mitte ei pea

Miks küündivad mõned ettevõtted linnulennul kõrgustesse ja teised kiiluvad üleskeeratava mängulinnu kombel kondijõu vaibumisel nokk ees puitpõrandasse? Põhjuseks on reeglina inimesed. Inimesed, kes õigel käivitamisel loovad tõeliselt vägevaid organisatsioone.

Parima tulemuse saavutamise aluseks on inspireerivad liidrid ja end väärtustatuna tundvad talendikad töötajad, pidev areng, usaldus, hoolimine, partnerlusel põhinev koostöö, rahulolutunne, meeskonnavaim ja sügavama tähendusega töö - ehk lühidalt coachiv juhtimine ning töökultuur.

Tööjõuturul valitsevad ootused ning muutuv keskkond sunnivad parimat tulemust jahtivaid organisatsioone tegema töökorralduses korrektuure. Praeguse “maailmamuutjast” Y generatsiooni inimene ei käi enam tööl üksnes raha teenimise ning ühiskonna ootuste pärast. Ta ei otsi enam stabiilsust, selgelt raamitud karjääri ega kindlat tööjuppi. Töötamine on muutunud tema elustiili osaks, kus märksõnad on põnevus, vaheldus, paindlikkus, uued väljakutsed ja pidev areng.

Minu töö ON tähtis

Toetav ja inspireeriv töökeskkond baseerub mentaliteedil „tahan“, mitte „pean“. Sellest sünnib valmisolek panustada veelgi enam ning tunne, et minu töö ON oluline ja mina töötaja ning indiviidina OLEN väärtustatud. Sellist töökeskkonda kujundab üheskoos oma inimestega coachiv liider, kes on teadlik ning järjepidev inimpotentsiaali arendaja. Selline liider on innovaatiline ja inspireeriv partner, ta usaldab oma kaastöötajaid ja annab neile vastutust ning vabadust. Tal on pikaajaline visioon koos tegevuskavaga ja ta märkab avanenud võimalusi.

Coachiv liider ei delegeeri, vaid küsib siirast huvi tundes: “Mida Sina arvad?“. Tema fookus ei lange kategooriatele „Kuidas ja millal?“, vaid tema suust kõlab ehedalt uudishimulik “Miks?“ Ta julgeb tunnistada, et ta ei tea kõiki vastuseid ja teeb vigu, mis on õppeprotsessi lahutamatu osa. Ta on avatud uue omandamisele.

Richard Bransoni meetod

Juhtimiskultuur, kus töötajate ja organisatsiooni arengu vahele on tõmmatud rasvane võrdusmärk, valitseb näiteks maailmas palju kõneainet ning rohkelt edulugusid pakkunud Virgin Groupis. Selle asutaja Sir Richard Branson on tuntud oma „vägagi teistmoodi“, kuid sellegipoolest tõelist imetlust tekitava juhtimisstiili poolest.

Eestis saab tuua praktilisi näiteid kiiresti arenevast ja talentide pärast pidevat võitlust pidavast IT- sektorist, kus edumeelsemad ettevõtted keskenduvad hooliva ja arendava töökultuuri loomisele. Siin tegutsevad rahvusvahelised meeskonnad, milles puudub hierarhia ja kus selle asemel valitsevad paindlikkus ja vabadus. Meeskonnad otsustavad ise oma tööaja ja tulemuseni viiva tegevuse üle, õpivad vigadest ja arendavad end. Siin antakse ka regulaarset tagasisidet:  meeskond hindab nii tehtud tööd kui iga liikme panust. Selliste nö retrode korraldamiseks sobib hästi kahenädalane intervall.

Coachiv juhtimiskultuur muudab inimesed avatumaks ning käivitab neis sisemise motivatsiooni, mis kajastub ühtaegu igapäevaselt naerusuiselt tööle tulevates kolleegides ja ettevõtte paranenud finantstulemustes.