E-riik 2.0

Oleme seadnud eesmärgiks Eesti ettevõtete efektiivsuse tõstmise, et nad looksid enam lisandväärtust. Selleks eesmärgi täitmiseks peame asuma süstemaatiliselt toetama IKT teadmistepõhist kasutuselevõttu kõigis majanduse valdkondades. Eesti Infotehnoloogia ettevõtete Liit (ITL) ja IKT klaster  on aastaid teinud tänuväärset teavitustööd erinevate sektorite erialaliitude hulgas. Võimalik, et teavitustööd tuleb jätkata, aga tasub ka mõelda, kuidas saab ettevõtete nõustamistegevusi tõhustada. Kas tänased EASi ja muud selleteemalised meetmed on ikkagi piisavad, et tagada märkimisväärsed muudatused lähima 3-5 aasta jooksul? Eespool viidatud riigikantselei tellitud raportis toodi välja ka ühe võimaliku abivahendina IKT tasuvusarvutusmudelite koostamine, et ettevõtetel oleks lihtsam investeeringute tasuvust analüüsida.

Teadmiste ja oskuste parandamiseks peab kindlasti kiiremas korras jõudma selleni, et IKT kõrgemate oskuste õpe jõuaks kõigisse tasemeõppe erialadesse ülikoolides. Samuti tuleb pakkuda koolitusvõimalusi juba tänastele spetsialistidele ja ka juhtidele. See tähendab mastaapse täiend- ja ümberõppe programmi käivitamist (see elukestva õppe programm on niikuinii vajalik seoses lähiajal toimuvate suuremate muudatustega tööhõives – paljud tänased töökohad kaovad, vajadused tekivad täiesti teistsuguste töökohtade järele ja need muutused võivad juhtuda üpris kiiresti; ehk viimane aeg on selleks valmistuma hakata. Rääkimata sellest, et juba täna on Eestis üheaegselt nii tööjõu- kui tööpuudus. Samas täiend- ja ümberõpe võimaldaks rakendust leida pajudele nendest tänastest 50 000 töötust.) Väikese grupi ettevõtete ja ITL koostöös on käima lükkamisel ka tööstus 4.0 initsiatiiv, millest kindlasti on üks päev palju kasu. Tasuks kaaluda, kas näiteks tööstus 4.0 kompetentsikeskus võiks olla ka laiemas mõttes tehnoloogiate rakendamise vedur Eestis.

Samuti tuleb jätkata väike ja keskmise ettevõtete tehnoloogiainvesteeringute rahalist toetamist ning soodustada ülikoolide ja ettevõtete koostööd – hästi toimiv teadmussiire toetab kindlasti ka tehnoloogiate laiemat rakendamist. Tagada tuleb madala bürokraatiga riigiaparaat ja alandada tuleb tööjõumakse, et ettevõtetel oleks lihtsam palgata kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid nii kodumaalt kui piiri tagant. Täna ei ole enam väga harvad juhtumid, kus kõrgepalgalised töötajad palgatakse ettevõtte harukontoritesse mõnda teise riiki, kuna nii tuleb tasuda vähem tööjõumakse.

Eesti majanduse üheks võimalikuks maailmatasemel konkurentsivõime alustalaks on paindlik, efektiivne, maailmale avatud tööstussektor, mis tänu tööstus 4.0 põhimõtete rakendamisele suudab kiiresti reageerida muutuvale ekspordinõudlusele, toota kõrge kvaliteediga ja massilisele seeriatootmisele sarnase kulubaasiga väikeseeriaid.