Eluõigust maaettevõtlusele!

Meid on õpetatud elama majanduskasvu tingimustes. Ilma kasvuta justkui ei toimiks ükski organisatsioon, ettevõte ega riik. Aina rohkem ja rohkem ja rohkem. Mis aga on see, mida pidevaks kasvuks vaja? Selleks on vaja piisavalt energiaallikaid, mille olemasolu on tänaseni taganud peamiselt toornafta, mille tootmist pole teatavasti suudetud kasvatada juba kümmekond aastat. Niisiis ei saa me eelmisel sajandil pidevat majanduskasvu taganud energiasisendile enam sellisel määral loota nagu varem. Siit ka loogiline järeldus – me ei saa enam loota lõputule majanduskasvule. Vähemalt seni, kuni asemele pole leitud midagi naftaga samaväärset. Seega oleme täiesti uues olukorras ja see olukord vajab hoopis uusi teooriaid, millele toetuda.

Seetõttu ei saa olla tuleviku Eestis edukuse mõõdupuu mitte see, kui kiiresti majandus suudab kasvada, vaid hoopis see, kui hästi me ressursside nappuse tingimustes toime tuleme. Sellest lähtudes pakun välja idee luua Eestile täiesti uus ja unikaalne majandusmudel, mis arvestaks nii meie riigi väiksust, Eesti asukohta ja võimalusi globaalses maailmas, ressursside pidevat vähenemist ja sellega seonduvat aina suurenevat sõjaohtu.

Sada väikest, mitte üks suur