Alustada võiks sellest, et lõpetaksime linnriigistumise ja tagaksime inimeste tagasipöördumise maale. Lahendus ei ole edukamate aina suurem maksustamine, vaid võimalikult paljude väikeste tegijate tegevuse elavdamine – pigem olgu meil sada väikest kui üks suur ettevõte! Sest see on meie julgeoleku tagatis. Arvestades, et kriisiolukordades on lihtsam toime tulla, kui maal elab võimalikult palju inimesi, tuleks sisse seada maksuerisused nii piirkonniti kui valdkondade kaupa – et väikese ettevõtte pidamine maal oleks omanikule kasumlikum kui linnas. Et vältida süsteemi ärakasutamist, peaks üks eeltingimus olema, et maksusoodustused kehtivad vaid juhul, kui ettevõtte omanik ise elab alaliselt samas vallas.
Sest oluline pole mitte ainult see, et maapiirkondadesse liiguks rohkem raha, vaid see, et sinna liiguksid nii raha kui inimesed. Arvestades, et aastatel 2014-2020 saab Eesti 4,4 miljardit eurot toetust struktuuri- ja investeerimisfondidest, millest arvestatav osa on mõeldud just regionaalse konkurentsi ja töövõime tugevdamiseks maapiirkondades, võiks maksuerisuste tõttu tekkiva augu riigieelarves katta nendesamade toetuste arvelt - lõpetades n-ö lennukilt raha külvamise igaühele, kes oskab kirjutada sobiva projekti või koostada ettevõtte eelarve.
Maale maksuerisused
Muudatused Euroopa Liidu raha jagamisel eeldaksid ka Eesti ja Euroopa Komisjoni vaheliste kokkulepete muutust – siin on suur töö ära teha Eesti poliitikutel. Maksuerisused maapiirkonna ettevõtjatele tagaksid elu säilimise maal ja struktuurifondide peamine eesmärk oleks ikkagi täidetud. Boonusena tagaksime parema valmisoleku võimalikeks kriisideks – mida rohkem on linnades inimesi, seda haavatavamad me ju oleme.
Et muutunud oludes toime tulla, on vajalik, et riigijuhtimine toimuks teaduspõhiselt, arvestades kõiki neid tingimusi, mis heaolu riigis mõjutavad. Eesti edulood on olnud siiani seotud peamiselt IT-valdkonnaga, nüüd võiksime esimestena maailmas julgeda rääkida valju häälega sellest, kuidas nappuseühiskonnas toime tulla ja olla siingi teistele riikidele suunanäitajaiks. Me oleme küll väikesed, aga targad!
Me peame hakkama rääkima neist võimalustest, mis täna väikeettevõtjal maal on – kui on toimiv internet, sõidetavad teed ja postkontor pole ka just mägede taga, siis saab lisaks teenuse ekspordile tegelda ka väga paljude erinevate kaupade ekspordiga. Terve maailm on meie ees lahti ja eksport ei ole ammu enam vaid suurfirmade pärusmaa. Aga sellest tuleb rääkida riigi tasandil – et seda kõike teadvustataks, et aina rohkem inimesi neid võimalusi nägema hakkaksid. Elavdades ettevõtlust maapiirkondades, tagaksime ühtlasema maksuraha laekumise riigis ja annaksime tuge neile pisikestele, kes siiani jäänud üsna märkamatuks, kuid kes sellegi poolest tahaksid riigi toimimisse anda oma ausa panuse.
Tänapäevases Eestis on väikesed ettevõtted kaitsetud. Kuid millega mõõta kogu riigi tugevust ja edulugu? Siin kehtib üks lihtne loogika - mida tugevam on riigi kõige nõrgem lüli, seda tugevam on kogu riik.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.