Pealetükkiv peaminister

Mida ütleb koolijuht, kui talle antakse teada, et kooli soovib külastada peaminister? Ilmselt oleneb reaktsioon sellest, kui palju on koolijuhil poliitilist teadlikkust ühelt poolt ja selgroogu teiselt poolt. Välja öelda, et meie oma koolis valimiskampaaniat teha ei luba, nõuab sirget selga.

Viis, mismoodi Rõivas enne valimisi ennast koolidesse kutsub, ei jäta kahtlustki, et tegemist on valimiskampaaniaga – pealegi üsna alatus vormis. Kohtumisi lepivad kokku Reformierakonna nõunikud, nagu kirjutas Postimees. Juba sellele viitamine on alus keelduda või vähemasti küsida, kellena Rõivas õieti saabub – kas peaministri või Reformierakonna juhina.

Rõivas ise, nagu Ämari klipi salvestamine juhtumist teame, ise siin vahet teha ei taipa. Reformierakonnas neid piire ei tunta. Sest kes on Rõiva koolikohtumisi kokku leppiv Kalle Palling peaministri administratsioonis? Õige, eikeegi. Küll on aga tal auväärseid ja vähem auväärseid rolle Reformierakonnas. Mõningad koguni sellised, et säravamad poliitikamõtestajad näevad põhjust rääkida kallepallingutest kui nähtusest.

Abituriendid on valimisealised ja see ei tohiks olla uudis isegi mitte peaministrile. Peamine sihik aga polegi seatud vahetule tulemusele. Hääled võime välja võtta ka järgmistel valimistel, on sedasorti kampaania loogika. Teiseks aga eeldatakse mõju sellest, mida lapsed kodus räägivad. "Soo" jaoks võib see argument olla, kui järeltulija kodus jutustab, et peaminister käis koolis ja viskas lahedat nalja.

Reformierakond toimetab noorte ajudega nagu Keskerakond Tallinnas maksumaksja rahaga. See, et on jokk, et tähenda, et on OK.