Mehed, teie hobused põlevad

Seni pole Sven Mikser peaminister Taavi Rõivast ju avalikult mõnitanud, aga vaevalt saab Kristen Michali nimetamist avalikus ruumis Reformierakonna tegelikuks juhiks millekski muuks pidada (kiri erakonnakaaslastele tähendabki tänapäeval avalikku kirja). Sellega on öeldud, et sina, Taavi, võid ju väljamaal ringi sõita, kabinetis laiutada ja enda meelest protsesse juhtida, aga meie ju teame, kes seda tegelikult teeb.

Valus võis kõrvakiil olla tervele Reformierakonnale, sest Michali nime nimetamine võtab teatavasti osal oravate kunagisest valijaskonnast siiamaani käed värisema. Michal oli mäletatavasti rahastamisskandaali võtmetegelane koos Kalev Lilloga. Michalile maksis kilekotisaaga ministrikoha, „reha“ ametikohal töötava Lilloga ei juhtunud midagi. Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimehena on Michal tasapisi hakanud endale teed sillutama tagasi valitsuskabinetti, Postimees nimetas teda viimati võimalike ministrite seas. Kunagi Reformierakonna ausust uskunud valija värisevad käed ei loe siin midagi, ega tema valitsust moodusta.

Kes seda teab, mis kärbes Urmas Sutropit ja reformierakondlastest koolijuhte oli hammustanud, kui nad Jevgeni Ossinovskit venestamises süüdistama hakkasid. Eks see kärbes külastas Sutropit juba varem, aga enne valimisi sobis ilmselt sellise hammustusega mees lihtsalt valitsusrivaali (nagu valitsuspartnereid enne valimisi on täpsem nimetada) peale lahti lasta. Sest ega ta siis ilma erakonna loata ei maruta. Ja ega ju ei olegi olnud valimisi, kus rahvustevahelise vaenu õhutamise kaarti lauda ei lööda. Seekord kukkus küll erakordselt nõmedalt välja.