Kreeka riskid püsivad, aga paanikaks pole põhjust

Valimised võitnud Syriza on asunud võidu järek kergitama loori sellelt, kuidas nähakse Kreeka edasist käekäiku. Võimalik rahandusminister Yanis Varoufakis teatas, et Kreeka ei soovi enam täiendavaid laenumakseid euroala riikide asutatud ESMilt ning Kreekat tuleks aktsepteerida kui maksejõuetut riiki. Laenu tagasimaksed tuleks tema sõnul siduda majanduskasvuga ning Euroopa Keskpanga finantside toel peaks Euroopa Investeerimispank andma uue hoo kogu Euroopa majandusele, sealhulgas Kreekale.

Mõni mõte võiks esmapilgul lausa kaalutav olla. Tõsi, vaid esmapilgul. Võtame eelduseks, et laenu tagasimaksete ajutise külmutamise puhul katavad jooksva aasta tulud ära jooksva aasta kulud. Arvestades Syriza plaani langetada makse ja suurendada sotsiaaltoetuseid on see aga väheusutav. Teisisõnu tundub laenamine vältimatu. Kui ESMilt või IMFilt laenata ei taheta (sest see välistaks poliitilise plaani), siis tuleb seda teha finantsturgudelt. Kreeditorides ei põhjusta just tormijooksu riigi võlakirjad, kes just on teatanud, et on maksejõuetu ning loobunud kokkulepitud kujul võla teenindamisest.

Teisisõnu muutub laenu saamine võimatuks või hirmkalliks. Tõsi, parteijuht Alexis Tsipras flirdib üsna uljalt Venemaa ning ka Hiinaga, mis võib olla kantud lootusest saada soodsat laenuraha. Samas on Venemaa majanduse olukord äärmiselt täbar ega näita parenemismärke, mistõttu ei pruugi ka poliitilise huvi olemasolu korral miljardite laenamine kõne alla tulla. Hiina võib seista aga valiku ees, kas eelistada mõistlikke suhteid Saksamaaga või siis Kreekat, kes on tõstatamas ka natsiokupatsiooni ja reparatsioonide tasumise teemat. Vaevalt et Kreeka on Hiina jaoks praegu väga huvipakkuv. Ehk siis esmalt tuleb Kreeka uuel valitsusel silmitsi seista rahavoogude küsimusega ja alles seejärel saab ta arutelu alla võtta tuleviku majanduskasvu.