Estonomicsi kolm vaala

Kõigi Eesti parlamendierakondade kiire kaldumine vasakule, kui vaadata kõlavamaid valimislubadusi, on lähituleviku suurim oht Eesti majanduslikule jätkusuutlikkusele. Eesti on nagu perekond, kus isa ja ema jagavad kogu oma teenitud palga laste vahel ära, ostavad kõigile, mida iganes nad soovivad, ning siis, kui poes enam millegi eest maksta ei ole, imestavad: „Kuhu see raha küll sai?” Meil on vaja suurendada vanemate sissetulekut, mitte arutada, kellele see perekonnas tegelikult kuulub.

Eesti vajab täpselt vastupidist mõtlemist ja tegevusplaani. Meie eesmärk saab olla ainult üks: kuidas võidelda iga kasvumillimeetri pärast, kuidas muuta kõik olulisemad trendid püsivalt positiivseks. Me võime ja saame rahvast premeerida küll, kuid edukate tulemuste, mitte saamatuse eest. Ma ei räägi siin mitte nendest, kes vajavadki ühiskonna abi. Kuid meil on abivajajaks muutunud kogu ühiskond. Nii väsinud, vanad ja haiged me ka ei ole, et kogu Eesti on hooldekodu, kus kõik hooldajad nõuavad, et ka neid hooldataks.

Börsiettevõtete kirglikku soovi kasvada, kasumit teenida ning turuväärtust paisutada on halvustatud palju. Üks raha jutt kogu aeg! Paraku on see mudel motiveeriv neile, kes seda tulemust saavutama peavad. Kui inimesed tahavad, et numbrid läheks paremaks, siis need numbrid ka paremaks lähevad. Ja raha juttu räägivad sageli rohkem need, kes selle teenimiseks piisavalt ei pinguta, kuigi võiks.

Estonomics'i kolm sammast võivad olla teistsugused kui abenomics'i omad ja peavadki olema, kuna probleemid on erinevad. Neil on raha, mis kopitab pankades, meil raha ei ole, millega majandust elavdada. Ja need, kellel on, ei leia kodus soovi ja mõtet, seda taas ringlusse saata. Teenimise asemel võib selle lihtsalt ära põletada.

Estonomics'i kolm vaala võiks olla: 1) välisinvesteeringute soosimine (loob töökohti, annab inimestele võimaluse majanduslikult ja oskustelt edeneda); 2) ekspordi igakülgne soosimine (ma ei pelgaks ka maksusoodustusi); 3) töökuse aussetõstmine (toetused olgu pigem out, äriedu in).

Eesti edu tagab nutikas kasvule orienteeritud majanduspoliitika. Praegu meil seda lähemal neljal aastal ette näha ei ole. Aga sotsiaalne surve saab estonomics'i siiski ellu kutsuda. Võib-olla haarab mõni Abe-sarnane innukas Eesti poliitik sellest kinni. Teeme ära?!

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.