Mitu õuna peab poolakas nüüd sööma?

Eesti välisesindused saavad teatud määral kindlasti abiks olla. Kuid ka meil on omad piirangud. Mõni aeg tagasi sai ka meie saatkond siin Varssavis palve aidata kaasa Eesti piimatoodangu jaoks uute müügivõimaluste leidmisele. Seda on aga raske teha riigis, kus kohalik piimatööstus kannatab samade probleemide käes kui Eesti. Poola leidis võimaluse müüa suur kogus piima Valgevenele,  Otsitakse võimalusi ka araabiamaades, Aafrikas ja Aasias. Hiljuti käis Poola äridelegatsioon Indias ja ka seal läks asi liikvele – Poola toiduainetetööstuse toodangu kvaliteeti tunnustatakse ja ilmselt õnnestub ka Venemaast ülejäänud õuntega midagi ette võtta. Kuid riikidevahelise kauguse tõttu leiti, et mõttekam oleks hakatuseks India turule minna õunamahlaga ja mahlakontsentraadiga, millele tulevikus ehk järgnevad ka värsked õunad. Tootjatel tekkis oma toodangu turustamiseks täiendav vajadus töötlemisvõimaluste järele. Sama pädeb ka piimatoodangu puhul – toorpiima niisama lihtsalt ei müü, kuid piimatoodetega on teine lugu. Üks Eesti toode, millele võiks näiteks Poola konkurentsitihedal turul koha leida, oleks minu arvates kohukesed. Neid Poolas ei ole ja kõik Eestis käinud poolakad kiidavad, et küll on head.

Kui vaadata Poola ajakirjandust, siis veel augustis olid meeleolud üsna pessimistlikud – räägiti Venemaa turu äralangemise katastroofilisest mõjust riigi majandusele, tootjate pankrottidest, 4000 firma ja 26 000 töötaja suurtest raskustest, poolteise miljardi dollari suuruse turu ärakukkumisest jne. Detsembriks olid aga meeleolud paranenud. Toiduainetetööstusele oli leitud uusi väljundeid Singapuris, Azerbaidžaanis, Kanadas, Indias ja mujal. Kui jalad kõhu alt välja võeti ja askeldama hakati, siis selgus, et võimalusi on küll ja enamgi veel, lihtsalt tuleb neid otsida.

Omaette teema on siseriiklik nõudlus toodangu järele. Poola on rohkem kui 38 miljoni inimesega turg ja seega saab üsna palju küsimusi lahendada sisenõudluse kasvatamise abil. Eestis on võimalused tunduvalt väiksemad, kui neid ei maksa sellegi poolest eirata.  Eesti saatkonna kõrval Varssavis on restoran, kus ilmusid augustis laudadele  Poola õunasiidri reklaamid. Et „puhastest Poola õuntest“ tehtud kraam ja muide päris hea! Ja reklaam toimib! Poola on traditsiooniliselt viina- ja õllejoojate riik, kuid  ajad muutuvad. Ei usu, et see tuleneks pelgalt patriotismist, kuid kui tunamullu joodi Poolas umbes 2 miljonit liitrit õunasiidrit, siis mullu oli juba enne aasta lõppu läbimüük umbes 15 miljonit liitrit. Usun, et vähemalt osa neist miljonitest liitritest tuleneb soovist toetada kodumaiseid õunakasvatajaid.

Patriotism on aga puhuti mitme palgega – Poolal on tekkinud nägelemine Tšehhi Vabariigiga, kuna Praha on väidetavalt sisse viinud mingid täiendavad kontrollid Poola toiduainete kvaliteedile ja seda tõlgendatakse Poolas üheselt kui katset piirata Poola toodangu levikut Tšehhimaal. See on küll asi, mida Euroopa Liidu liikmesriikide suhetes tuleks vältida, sest kui hakata rakendama siseturu kaitseks  Venemaa  kombel piiravaid meetmeid, siis ei ennusta see majandusühendusele midagi head.

Kokkuvõttes on Poola hea näide sellest, kuidas kriisiolukorda lahendada  ja tootjate kasuks pöörata – seda erafirmade ja riigi koostöös.