Eesti vastuolulised kingid põlevkivisektorile

11. detsembri Äripäev avaldas uudise Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kavandatavast 315 miljardi euro suurusest investeeringute plaanist. Eesti, Läti ja Leedu esitatud projektidest on kõige rahamahukamad energeetikaprojektid. Selle erinevusega, et kui Leedu ja Läti prioriteet on vananenud elamukompleksi renoveerimine ja soojustamine vastavalt 7,2 miljardi euro ja 2,1 miljardi euro suuruse rahasüstiga, siis Eestist küsib kõige rohkem raha – 5 miljardit eurot – põlevkivisektor. Eesti riik ei näe vajadust tõsta inimeste elukvaliteeti läbi elamute energiasäästu.

Kurioosseks teeb valitsuse deklareeritud valiku see, et Junckeri kava üks peaeesmärke on edendada taastuvenergiat ja energiasäästu Euroopa Liidus, ent Eesti riik ei esitanud ühtegi taastuvenergia ega energiasäästu projekti. Kummastust tekitavaid asjaolusid on teisigi. Komisjoni paketi üheks eesmärgiks on turutõrgete õgvendamine. Õlitootmise turutõrkeks on riik märkinud ELi nõudliku energia- ja kliimapoliitika, mis ei soosi saastavat energiatootmist läbi oma regulatsioonide, täpsemalt kütustekvaliteedi direktiivi. Teiseks tõrkeks on märgitud kõrge naftahind. Nimelt on projektid tasuvad alates 80 USD barreli eest, nafta hind aga on tänaseks kukkunud alla 60 USD barrelit.

Äripäevale antud kommentaaris ütles riigikantselei strateegiabüroo nõunik Henry Kattago: “Meie põhimõte oli, et tahame pildis hoida oma riiklikke prioriteete.” Strateegiabüroo jälgib muu hulgas koalitsioonierakondade valitsusleppe täitmist, mis energeetikavaldkonnas sätestab järgmist: „pooldame elektri- ja soojatootmises järk-järgulist üleminekut taastuvenergeetikale, seades pikaajaliseks eesmärgiks täieliku ülemineku taastuvenergiale“ ning „tõstame avalike hoonete energiatõhusust projekteerimisel, rajamisel ja renoveerimisel.“ Õlitootmise eelistamist valitsusleppest ei leia. Strateegiabüroo ülesandeks on ka riigi säästva arengu tegevuste koordineerimine.