Tarkade töökohtade loomine eeldab maksulage

Kui jätkuna 2015. a muudatustele täiendavalt vähendada sotsiaalmaksu määra näiteks 2% (33%lt 31%le; isegi nii väike muudatus on riigieelarve kontekstis  vägagi kulukas samm), siis 1000-eurose brutotasu puhul väheneks tööandja kulu 1338 eurolt 1318 euroni ning 5000-eurose brutotasu puhul 6690 eurolt 6590ni. Kindlasti oleks selline vähendus tööandjatele abiks, kuid selget nihet Eesti majanduses ja tööjõuturul ei tekiks. Tarkade töökohtade loojat see muudatus ei kõnetaks.

Teenusmajanduse koda on teinud ettepaneku vabastada sotsiaalmaksust tähtajalise elamisloaga välismaalased, kes töötavad Eestis tähtajaliselt. Nemad ei saa makstud maksude eest kõiki neid sotsiaalseid hüvesid, mis on kohalikule tööjõule kättesaadavad. Reeglina ei külasta nad perearsti, vaid kasutavad erameditsiini teenuseid. Pensioni nad oma Eestis töötatud mõne aasta eest ei saa. See on ebaõiglane. Tähtajaliselt Eestis töötav välismaalane peaks saama oma valiku ise teha, andes hüvedest loobumise kohta oma kirjaliku nõusoleku ning tõendades eraravikindlustuse olemasolu. Maksuvabastuse tähtajalisus inimese kohta (näiteks 2, 3 või 5 aastat) peaks välistama olukorra, kus Eestisse pikemaks ajaks jääv töötaja jääb tulevikus pensionita. Kui maksuvabastuse tähtaeg täitub aga isik jätkab töötamist Eestis, võib ta liituda nn tavalise maksurežiimiga, kus tema eest tasutakse tavakorras ka sotsiaalmaksu.

Isegi sotsiaalmaksuvabastuse puhul makstakse tippspetsialisti palgatulult kogu tulumaks Eestis. Kuna iga lisanduv inimene tähendab täiendavat tarbimist, annab see tööd ka kaupmeestele ja teenindussektorile, mis omakorda viib täiendavate tarbimismaksude (käibemaks ja aktsiisid) laekumiseni. Kuna enamjaolt on tegemist töökohtade, mida praegu ei ole ja mida kõrge sotsiaalmaksukoormuse tõttu muidu ei loodakski, on mõju eelarvele pigem positiivne. Targa töökoha loojat see juba kõnetab, kui 5000eurose brutotasu puhul tööandja maksukulu väheneb 1690 eurot kuus. Sageli on selliste tipptegijate tasud aga veelgi kõrgemad.  

Ettepanek seada sotsiaalmaksu lagi keskmisest kõrgema palgaga töökohtadele on esimese ettepaneku loogiline jätk ning suunatud Eesti ja Euroopa Liidu päritolu tööjõule. Eestis võiks sotsiaalmaksu ülempiiri siduda näiteks kolmekordse keskmise palgaga. Lätis on ülempiir kehtinud juba 1997. aastast. Majanduskriisi ajaks (2009-2013) see ajutiselt peatati, kuid nüüd kehtib see taas. Läti puhul on praegu piiri 46400 eurot aastas ehk 3866 eurot kuus.

Ülempiir vähendab küll olemasolevate kõrgepalgaliste töötajate pealt laekuvat sotsiaalmaksu, kuid motiveerib tegema Eestisse uusi kõrget lisandväärtust loovaid töökohti. Võimaliku maksukulu väljaarvutamisel peaks riik arvesse võtma ka seda, et väheneb motivatsioon makse optimeerida. Praegu kipub näiteks 5000- või 7000eurose tasuga tippjuht või -spetsialist tegutsema isikliku osaühingu kaudu, makstes sealt endale südametunnistuse järgi näiteks 500 või 1000 euro suurust tasu ning ülejäänu juba dividendina, millelt sotsiaalmaksu ei tasuta. Sotsiaalmaksu ülempiiri sisseseadmisel oleks tõenäolisem, et inimene palgatakse otse (ilma OÜ vahenduseta) ning tema eest laekuks sotsiaalmaksu näiteks 3000 või 4000 euro pealt kuus. Muudatus teeks Eesti ettevõtluskeskkonda ausamaks ja läbipaistvamaks ning see peaks olema meie kõigi ühine eesmärk.