Kaubamärk MacDonald’s meeste-, naiste- ja lasterõivaste tähistamiseks?

Riigikohus on oma 11. veebruari 2009. a. otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-142-08 menetlenud vaidlust, kus Susi hotell (AS Susi) vaidlustas AS Tallinna Karastusjoogid poolt tähise Susi („SUSI KANGE VEIN + kuju“) kasutamise kange puuviljaveini tähistamisel. Viidatud vaidluses tõusetus muuhulgas ka küsimus sellest, kas tähis, mida kasutatakse alkohoolsete jookide tähistamisel võib kahjustada hagejale kuuluva (kostja kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise hetkel väidetavalt üldtuntud) kaubamärgi mainet hotelliteenuste klassis. Hageja jaatas eeltoodud seisukohta, kuid kostja sellega ei nõustunud. Kostja asus seisukohale, et hageja väidetava üldtuntud kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes on piiratud üksnes hotelliteenuste ja bürooruumide rentimise teenustega ning ei ulatu nimetatutest erinevatele kaupadele ja teenustele. Paraku jättis Riigikohus Susi hotelli hagi aegumise tõttu rahuldamata ja seetõttu poolte sisulisi väiteid ei analüüsinud. Siiski on oluline rõhutada, et muuhulgas tuginesid pooled viidatud vaidluses alljärgnevatele kohtupraktikas varasemalt väljakujundatud seisukohtadele.

Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et mida erinevamad on kauba ja teenusklassid, kus ettevõtjad tegutsevad, seda sarnasemad võivad olla nende poolt kasutatavad tähised.

Viidatud põhimõttele on kaudselt tuginenud ka Tööstusomandi Apellatsioonikomisjon (TOAK), kes on muuhulgas käsitlenud vaidlust, kus Estel Pluss AS vaidlustas välismaise juriidilise isiku OOO UNICOSMETIC poolt kaubamärgi estel ???e?? registreerimise. Estel Pluss AS ja temaga seotud ettevõtetele kuulusid kaubamärgid ESTEL ja ESTEL PLUS, mis olid muuhulgas registreeritud klassides 11 ja 37 (nt valgustus-, kütteseadmed, aurugeneraatorid jm). Välismaine juriidiline isik soovis registreerida oma kaubamärki klassides 3 ja 44 (mh kosmeetikakabinetid, ilusalongid, juuksurisalongid, deodorandid isiklikuks tarbeks, kosmeetikavahendid, juuksevärvid jm). TOAK asus oma otsuses seisukohale, et kuna vastandavate kaubamärkide puhul on nii kaubad ja teenused kui ka neid kasutatavate tarbijate sektorid erinevad, siis sellistel juhtudel on võimalik identseid või äravahetamiseni sarnaseid kaubamärke registreerida erinevates klassides erinevate isikute nimele, kui see ei too kaasa teise isiku kaubamärgi maine ärakasutamist või eristatavuse kahjustamist. TOAK märkis, et vaidlustusavalduse esitaja ei ole oma kirjalikus avalduses põhjendanud, kuidas estel ???e?? tavatarbija eksitamise tagajärjel võib esile kutsuda Estel Pluss AS varasemate kaubamärkide äravahetamise või maine ja eristatavuse kahjustamise.

Lisaks eeltoodule on Eesti kohtupraktikas rõhutatud, et kaubamärgi maine ärakasutamiseks peab kaubamärgil esmajoones olema tuntus ja hea maine. Asjaolu, et kaubamärk on registreeritud, ei pruugi automaatselt tähendada, et sellele oleks turul selline positsioon, mis võimaldab muus kauba- või teenusteklassis sarnase/identse kaubamärgi registreerimisel kaubamärgi maine ärakasutamist. Kaubamärgi tuntuse hindamisel tuleb Euroopa Kohtu praktika kohaselt arvestada järgmisi asjaolusid: kaubamärgi turuosa, kaubamärgi kasutamise intensiivsus, geograafiline ulatus ja kestus, ettevõtja kaubamärgi edendamiseks tehtud investeeringute maht (kulutused reklaamile, käibe maht), kaubandus- ja tööstuskodade ning teiste erialaliitude seisukoht jms. Seega saab asuda seisukohale, et maine kahjustamist või ärakasutamist võib eelkõige eeldada kõrge eristusvõimega kaubamärkide puhul (Hugo Boss, Coca-Cola, Nike, Adidas, MacDonald’s, Mercedes-Benz jne). Eeltoodust tulenevalt ei saaks sportautode tootja tõenäoliselt ilma The Coca-Cola Company loata tähist Coca-Cola oma autodel kasutada. Niivõrd kõrge eristusvõimega märgi puhul on tõenäoline, et tarbijad võivad seda seostada varasema kaubamärgi ja selle omaniku The Coca-Cola Company’ga.

Kokkuvõte. Üldreegli kohaselt lubab kaubamärgiseadus registreerida varasema kaubamärgiga identset/sarnast kaubamärki teist liiki kaupade või teenuste puhul, kui hilisema kaubamärgiga ei kasutata ebaausalt ära ega kahjustata varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet. Ühest vastust küsimusele, millal hilisema kaubamärgi registreerimine kahjustab varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, on raske anda. Iga vaidlus on omanäoline ja nüansirikas ning nõuab patendiametilt, tööstusomandi- apellatsioonikomisjonilt ning kohtutelt vaidlusaluste tähiste omavahelist detailset võrdlust, samuti eelneva kohtu/patendiameti praktika analüüsi. Rõhutada tuleks siiski seda, et kuivõrd kaubamärgile tõhusa õiguskaitse saamine sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest, oleks kaubamärgitaotluse esitamise soovi korral (olukorras, kus soovitakse registreerida tähist, mis on sarnane või identne mõne teise isiku kasutuses oleva varasema kaubamärgiga mõnes muus kaupade või teenuste klassis) mõttekas konsulteerida oma ala asjatundjatega (patendivolinike või intellektuaalse omandi küsimustele spetsialiseerunud advokaatidega). Eeltoodu aitab välistada olukorda, kus kulutatakse hulgaliselt ressurssi kaubamärgi väljatöötamiseks, hiljem aga selgub, et sarnane või identne märk on juba registreeritud.