Stefan Andersson: halb uudis aktsiahindu enam ei mõjuta

Novembri teisest poolest saati on Tallinna börsi indeks olnud vahemikus 260-320 punkti. Põhi saavutati detsembri alguses, mil indeks oli 2007. aasta veebruari tipust langenud 75 protsendi võrra. Praegu oleme ikka veel novembrikuu tasemel. Tundub jätkuvat trend, et välismaised institutsionaalsed investorid põhiliselt müüvad eestimaist ja kohalikud seevastu ostavad.

Tallinna börsi käive on jätkuvalt püsinud väga madal. Käesoleva aasta veebruarikäive oli 12 miljonit eurot, võrdluseks läinud aasta veebruaris oli see 58 miljonit eurot. 2007 veebruaris oli käive 127 miljonit eurot, mis tähendab, et tänavu oli kogu kuu kauplemise maht sama suur kui tollal vaid keskmiselt kahe päeva oma.

Mis kandi pealt ka ei vaataks, ikka torkab silma turg, mis on halastamatult tappa saanud. Ma arvan, et praegune madalseis on siiski äärmuslikum kui 2006.-07. aasta tipptase. Eestist lahkuva kapitali tekitatud vaakum põhjustas veelgi äärmuslikumad hinnakõikumised kui paari aasta tagune kiire raha juurdevool. Usun, et praegu oleme äraspidise hinnamulli sees.

Siiski, viimased kolm kuud on kauplemismaht rekordiliselt väike, aga ka hinnalangus on peatunud, ja seda isegi hoolimata pidevatest halbadest majandusuudistest nii kodu- kui ka välismaalt.

Kui kolme kuu pikkune halbade uudistega tampimine ei suuda turul enam hindu langetada, siis on kerge uskuda, et olemegi langustrendiga põhjani jõudnud. Siiski on aga nõnda, et Eestil pole võimalik majandust fiskaal- ja monetaarpoliitikaga elavdada ning seetõttu peab initsiatiiv tulema välismaalt.

Kuna Balti riikidest voogab laia maailma halbu uudiseid, siis peavad varahinnad ostjate meelitamiseks olema väga madalad. Mingil hetkel saab aga siiski küllalt.

Surutise ajal unustatakse head uudised kergesti. Näiteks praegu saab Läti kätte esimesed Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Liidu krediidiosad. Toetuspakett ulatab 7,5 miljardi euroni, mis vastab 30 protsendile Läti SKPst. See on tohutu suur, eriti kui silmas pidada, et valitsussektori puudujääk võib Euroopa Rahaliidu liikmel olla kuni 3% SKPst. Milline iganes ka ei ole Lätile antav rahaline toetus, sellel on kindlasti tugev mõju Lätis, aga ilmselt ka Eestis.

Eesti positiivselt mõjutavate arengute hulgas tasub märkida EURIBORi intressimäärade kukkumist. Samuti viitab paranemismärke näitav jooksevkonto puudujääk sellele, et raha „välja imbumine” riigist on lõpukorral. Jooksevkonto pudujääk langes 2007. aasta neljanda kvartali 16 protsendilt kuue protsendini mullu neljandas kvartalis.

Makromajanduslikust vaatepunktist pole raha iial vähe, raha väärtust tuleb ohjata ja mõjutada. Poliitikud suudavad aktsiahindu liigutada üles- või allapoole. Mida sügavamale vajume, seda tõenäolisemalt poliitikud turge toetavad.

Viimane on ilmne juba Ameerikas, Hiinas, Jaapanis, aga üha enam ka Euroopas. Mis puutub Tallinna börsi aktsiahindu, siis olen jätkuvalt seda meelt, et lõppeks muutub suhtumine ja see toob järgnevail aastail kaasa olulise tõusu.