Segadused maksuintressidega ei pruugi olla lõppenud

2009. aasta jaanuaris võttiski maksu- ja tolliamet kasutusele uue maksukohustuste ja muude kohustuste arvestussüsteemi, mis pakub maksumaksjale maksukohustuste ja nende kõrvalkohustuste, sh intressikohustuse täitmise kohta varasemast detailsemat infot ning peaks muutma maksuarvestuse senisest arusaadavamaks. Seoses uuele süsteemile üleminekuga muudeti 1. jaanuarist 2009 maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seadusega MKSis rahaliste kohustuste tasumist ja tasaarvestamist reguleerivaid sätteid. Kui nendest muudatustest on meedias korduvalt juttu olnud, siis seni on laiema tähelepanuta jäänud asjaolu, et lisaks muudeti sama seadusega veel intressi määramise aegumist ja intressi laekumist puudutavaid norme.

Muudatused intressi määramise aegumist reguleerivates sätetes

Intressi määramise aegumist puudutava muudatuse kohaselt on 1. jaanuarist intressi arvestamise aegumistähtaeg igal juhul üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Teiste sõnadega algab intressi arvestamise aegumine pärast maksukohustuse täitmise lõppemist ehk pärast seda, kui maksusumma on vabatahtliku või sundtäitmise tulemusena viimase sendini tasutud. Seega on riigil võimalus intressi arvestada aegumist kartmata ka nende nõuete puhul, kus määratud maksusumma laekumine venib erinevatest põhjustest tingituna lausa aastaid. Kui maksusumma saab lõpuks tasutud, on maksu- ja tolliametil aega terve aasta maksumaksjale intressinõude esitamiseks, millega nõutakse sisse vahepeal maksusummalt arvestatud intress.

Enne 2009. aastat MKSis kehtinud intressi arvestamise aegumist reguleerivad sätted nägid ette erinevad aegumistähtajad olenevalt sellest, kas intressi arvestati arvestamise ajaks tasutud või tasumata maksusummadelt.

Üheaastane aegumistähtaeg oli rakendatav maksuhaldurile teadaolevale maksuvõlale, mis Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 28. novembril 2007 kohtuasjas nr 3-3-1-44-07 tehtud otsuses antud tõlgenduse kohaselt tähendab seda, et intressi määramiseks ei olnud maksuhalduril vaja kontrollida, kas maksusumma on deklareeritud õigel ajal ja õiges summas. Maksuhaldur kontrollis vaid maksete tasumise tähtpäeva ja makse laekumise aega ning arvutas nende andmete alusel välja viivitatud päevade arvu ja intressi suuruse. Seega pidi maksuhaldur tasumisele kuuluva intressisumma välja arvutama ja määrama ühe aasta jooksul juhul, kui maksumaksja deklareeris maksudeklaratsioonis maksusumma küll õigel ajal ja õiges suuruses, kuid tasus selle ettenähtud tähtajast hiljem, mistõttu tekkis intressi arvestamise ja tasumise kohustus.

Tasumata või tasaarvestamata maksusumma alusel intressisumma määramise aegumisele kohaldati aga käesoleva aastani maksusumma määramise aegumistähtaegu ehk teisisõnu lähtuti sellisel juhul kolmeaastasest aegumistähtajast, maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral koguni kuueaastasest tähtajast. Riigikohus märkis eelviidatud 28. novembri otsuses, et viimatinimetatud aegumistähtajad kuulusid intresside arvestamisel kohaldamisele siis, kui maksukohustuslane esitas maksudeklaratsioonis väärandmeid, mille tulemusena tekkis maksuhalduril õigus määrata maksuotsusega täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma, samuti siis, kui maksumaksja deklareeris maksusumma küll õiges suuruses, kuid valel maksustamisperioodil. Kõnesolevad aegumistähtajad hakkasid kulgema selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.

Nagu eelnevalt märgitud, kohaldub sellest aastast intressi arvestamisele ühtne aastane aegumistähtaeg, mis hakkab kulgema alles pärast maksusumma täielikku tasumist. Muudatuse sätestava seaduse eelnõu seletuskirjas märgitu kohaselt oli aegumistähtaegade ühtlustamise eesmärgiks normi sisu täpsustamine ning püüe ennetada intressinõuete aegumise regulatsiooni ümber tekkida võivaid vaidlusi. Kirjeldatud eesmärki silmas pidades tuleb seadusandja initsiatiivi õigusselguse loomisel igati tänuväärseks pidada, eriti viimastel aastatel halduskohtumenetluses märgatavalt suurenenud intressi määramise aegumisele keskendunud vaidluste arvu arvestades.

Minu hinnangul ei pruugi intressi arvestamise aegumise sätete lihtsustamine soovitud eesmärki siiski täita, kuna seaduse muutmisel ei lisatud sellesse rakendussätet, mis reguleeriks uue intressi määramise aegumise põhimõtte kohaldamist enne selle jõustumist tekkinud intressikohustustele. Seega on seadusandja jätnud reguleerimata küsimuse, millisest aegumistähtajast tuleb lähtuda nendel juhtudel, kui intressi arvestatakse enne 1. jaanuari 2009 maksudeklaratsioonis väärandmete esitamise tõttu tasumata jäetud või valel maksustamisperioodil deklareeritud maksusummalt. Maksumaksja jaoks oleks kindlasti soodsam lähtumine varasemast regulatsioonist, kuna sellisel juhul aeguks intressi määramine varem, sest aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäev, mitte aga maksusumma ehk põhivõla täieliku tasumise päev.