Eelarvekärbe – Eesti saavutas võimatu

Möödunud nädalal otsustas Eesti valitsus, et riigipalgaliste tööjõukulusid vähendatakse kümne protsendi võrra. Juhtunuks see Rootsis, kuulutanuksid ametiühingud valitsusele sõja, Saksa- või Prantsusmaa peale ei julge kohe mõeldagi. Tegelikult on nii, et möödunud nädalal streikisid ja avaldasid Alam-Saksi liidumaal meelt kümned tuhanded riigisektori töötajad, kes nõudsid hoopis 8 protsenti palgatõusu.

Möödunud nädalal toimunust tõotab Eestile tõusta head. On näha, et Eesti suudab probleemidele reageerida kiiremini ja paindlikumalt kui enamik teisi riike. Üldiselt võttes on palga vähendamine muidugimõista negatiivne, sest vaid palga suurenedes muutub Eesti aja möödudes jõukamaks. Osa kõige tähtsamaid töökohti on just riigisektoris ja niisuguse töö eest tuleb maksta väärilist tasu. Siiski on nii, et mis on vale majanduskasvu tingimusis, võib osutuda täiesti õigeks järsu majanduslanguse ajal. Kui praegu astuda samm tagasi palga osas, võimaldab see homme astuda kaks sammu edasi.

Rootsis oleks valitsussektori tööjõukulude vähendamine kümne protsendi võrra ilmvõimatu. Palgatase on ametiühingute püha lehm - ennemini võiks eelarve puudujääk suureneda ja inimesi koondada. Valuutakurss langeks. Kõik see juhtuski kriisi ajal 1990. alguses. Uurimuste kohaselt kaotas tollal vähem kui üks protsent Rootsi töötajaist palgas. Need, kes kaotasid, olid erasektori töötajad, kel oli suur sissetulek.