Euro võib saabuda kahe aasta pärast

Taoline mõnevõrra üllatav kausaalsus võimaldab Eestil euro võtta kasutusele ehk juba kaha aasta pärast. Rasvast vahendustasu võtvad valuutavahetajad, rahvusvahelistelt maksetelt igapäevaselt üüratult teenivad pangad, valuutakaitsekulud ja igat masti bürokraatlik ning kulukas paberimajandus võib siis muutuda minevikuks.

2010. a alul võiks Eesti sisse anda taotluse, 2010. a kevadel annaksid oma hinnangu Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank ning sama aasta kespaigaks langetaks otsuse Ecofin. Eesti võiks eurotsooniga ühineda 1. jaanuaril 2011.

Eesti on 2004. aastast alates olnud Euroopa vahetuskursimehhanismi liige, säilitades krooni ja euro vahelise fikseeritud kursi. Peale institutsionaalsete küsimuste peavad olema täidetud veel järgnevad Maastrichti lähenemiskriteeriumid: madal intressimäär, valitsemissektori võlg alla 60% ja riigeelarve aastane puudujääk alla 3% SKPst ning inflatsioon umbkaudu sama, mis kolmel „parimal” Euroopa riigil. Nende kriteeriumite, iseäranis inflatsiooni tõlgendamise üle on tuliselt vaieldud. Praegu näib, et inflatsioonikriteeriumi arvutatakse nende Euroala riikide kaalumata aritmeetilise keskmise alusel (võimalik, et kaasa arvates Taani), kus inflatsioon on madalaim, võtmata ometi arvesse neid riike, kus inflatsioon on negatiivne. Pealegi (vastavalt Maastrichti lepingule) lisatakse saadud näitajale 1,5%. Käesoleva aasta oktoobrikuus pidanuks too nn alusmäär olema 4,0%.