Raha – kas järgmine mull?

Niisiis vaetakse enda investeeringuid, kuid ei suudeta päriselt hoomata ühiskäitumise põhjustatud hinnatõusu, st ei tunta seda, mida turg „hindab”. Sellest vaatanurgast hinnates on varahinnad otsekui püramiidskeem: mida väiksem on rahavoog, seda paremini toimib püramiidskeemi analoogia. Kes kõige varem turutrendi ära tabavad, need võidavad kõige rohkem, need aga, kes tulevad hiljem, peavad taluma varasemate tulijate põhjustud kõrget hinda.

Millised võiksid olla praegused hinnamullid? Maailma turgudel eelistatakse viimasel ajal sularaha ja sularahaga võrdväärseid vahendeid. Sularahanõudlus on mitmel põhjusel olnud röögatu, seda nt tehingute, garantiide ja spekulatsiooni tõttu. Eelistatuim on olnud USA dollar. Kõigi varade hinnad on langenud võrreldes sularahaga, st võrreldes reaalvaraga on sularaha muutunud kallimaks. Keegi ei oska hinnata, kas sularaha hind on praegu kõrge või madal, selge on aga see, et viimasel ajal eelistatakse üha enam sulaaraha, millest võib järeldada, et tekkimas on negatiivne varahinnabuum ehk sularahamull.

Paljudele investoritele kogu maailmas on sularaha akumuleerumine olnud asjade loogiline käik, aga nad on ehk unustanud vaadata (või ei ole saanud seda teha), milline on sularahasse puutuv olukord ühistasandil. Viimatiöeldu kehtib riikide kohta, mil on suured valuutareservidid, nt Hiina, Jaapan ja Venemaa (vt „Raha on riskantne vara”, 28. mai 2008). Keskpangad üritavad– ja viimaks see neil ka õnnestub – turgude likviidsust taastada ja see võib eelistuse sularahalt ära kallutada. Kui sularahainvestorid kord mõistavad, et nad istuvad tohutu hulga ühetaolise vara otsas, siis võib turu suhtumine sularahasse muutuda 180 kraadi ning deflatsioon asendub inflatsiooniga.

Viimaste nädalate laenukapitali kasutamise kiire vähenemine ja sunnitud varamüügi (sunnitud sularahaost) osakaal võib osutada tekkivale sularahabuumile – kokkuvarisemine ja buum on omavahel seotud.

Praegu laenab Euroopa keskpank Euroopa pankadele iganädalasteks repotehinguteks piiramatul hulgal sularaha 3,75% intressiga. Kui mõelda sellele Eesti seisukohalt , siis on tähelepanuväärne, et sellise stabiilse rahakäivet tootva ettevõtte nagu Eesti Telekomi aktsia näitab praegu 20%st tootlust (kasum enne makse/turuväärtus). Teine näide tekkivast buumist pärineb Venemaalt, kus aktsiturg on tippaegadega võrreldes langenud u 80% ja kus inimesed hoiavad sukasääres USA dollarit.

Kui praegu on tõesti tegu rahabuumiga, siis varem või hiljem näeme, kuidas see põhjustab vara- ja tarbijahindade tõusu, ja sellega taastub olulisel määral ka aktsiaturg.

Tõlkis Sven Tallo.