Rikkamad eestlased kuhjavad nüüd sääste

Viimane aasta näitab, et Eesti inimesed hoiavad vähem raha lihtsalt arvelduskontodel. Eraisikute hoiusemaht on isegi langenud aastataguselt 30,4 miljardilt kroonilt 28,6 miljardi kroonini. Ettevõtete hoiused näitavad pisukest tõusu. Tähtajaliste hoiustega on olukord aga hoopis teine. Vaid ühe aastaga on eraisikute tähtajaliste hoiuste maht suurenud 20,3 miljardilt 28,7 miljardini (+42%), ettevõtetel 19,1 miljardilt 24,3 miljardini (+27%).

Laenamise suurenemine viib säästmise suurenemiseni. Aga miks just selline suhteline muutus tähtajaliste hoiuste eelistamisele? Ilmselt on suurem pakutav intress julgustanud kundesid hoidma võimalikult vähe raha hoiukontol ning paigutama see tähtajalisele hoiusele. Samas on loogiline ka see, et eraisikute jõukuse kasvades muutub hoiukontode ja tähtajaliste hoiuste vahekord.

Seetõttu ma arvan, et oleme tunnistajaks Eesti jõukama elanikkonna säästude kuhjumisele. Paljud neist inimesist alustasid säästmist juba varakult ja neil pole võlgu. Samas osa elanikkonnast ei säästa üldse, püüdes tulla toime suurenevate laenukuludega. Neil pole tähtajalist hoiust ja ka nende hoiukonto on kitsikuses, võib-olla laenu pärast, mis võeti kinnisvara ostmiseks ja mille väärtus nüüd langeb. Pilt Eestist võib seega olla väga lõhestunud: osal elanikkonnast on võla-, teisel aga investeerimismured.

Pankade bilansis tekitab selline olukord aga pingeid, ja nii on see praegu kõikjal maailmas. Ühtlasi kerkib teravasti esile rahapoliitika tähtsus. Kõrgem intressimäär looks soodsa pinna pankrotiks ja laseks õhku välja varahindadest. See vähendaks pankade bilanssi ja jaotaks ümber vara. Madalam intressimäär kasvatab varahindu ja soosib laenuvõtjaid. Otsus on Euroopa Keskpanga langetada.

Kuna hoiusemahtude kasv on olnud kiire, siis peaks eeldama, et tähtajalistel hoiustel hoitav ei jää sinna igaveseks. 80 protsenti rahast on tähtajalisel hoiusel kuni kaheteistkümneks kuuks, umbes 35 protsendil lõppeb tähtaeg kolme kuu kestel (eraisikute hoiustel). Arvata on, et enamik sellest rahast on investeerimise ootuses ooterežiimil. Võib-olla suur osa rahast on nende kinnisvarainvestorite käes, kes õigel ajal turult väljuda oskasid. Arvan, et paljud neist pöörduvad tagasi samale turule, kui aeg on küps.

Ainuke turg, mis Eestis on tõeliselt kukkunud, on börs. Kinnivara on viimase aastaga kaotanud väärtusest 20-30%, mõned Eesti parimad börsiettevõtted aga on kaotanud enam kui poole väärtusest. Ma arvan, et see ongi just see koht, kuhu säästudena kogunenud raha uuesti suunatakse. Mõnevõrra hiljem, siis, kui hinnad on paika loksunud, taasavastatakse ka kinnisvaraturg. Ja selleks ajaks on Eesti majanduskasv saavutanud uue hingamise.