Veiniturism kogub populaarsust

Elorantale on sügava mulje jätnud Hispaania. “Üks koht, mida kindlasti soovitan külastada ja mis ka endale väga sügava mulje on jätnud, on Hispaanias Rioja piirkond,” nentis ta. See on ajalooliselt kuulsaim ja rahvusvaheliselt tuntuim Hispaania veinipiirkond, kust tulevad peamiselt Tempranillo viinamarjast valmistatud tammised, täidlased ja äratuntavalt iseloomuliku maitsega punaveinid, mis on üle maailma ühed hinnatumad.

Portugal kogub veinipiirkonnana populaarsust

Ehkki Eloranta lemmiksihtkohtadeks on Hispaania ja Portugal, saab tema sõnul ka Itaaliast hea veinikogemuse. “Mulle endale meeldib Portugal, sest sealne hinnatase on turistisõbralik ning nad toodavad väga häid veine.” Kuna Portugal on praegu maailma mastaabis veininduses tõusuteel, soovitab ta sihtkohta ka teistele veinihuvilistele. “Rioja piirkond Hispaanias on samuti sihtkoht, kuhu võiks veinisõber minna. Seal on lugematult palju veinimuuseume ja ­-istandusi,” soovitas Eloranta, kelle sõnul saab sealt kindlast nii veini- kui ka gurmee-veini-restoranikogemuse.

Veiniturism tähendab Eloranta sõnul mitte veini joomist, vaid ekskursioone ja ajalootundi. “Minnakse kohale veinimajja, kus tehakse majasisene ekskursioon koos ajalootunniga, siis minnakse edasi viinamarja­istandusse,” kirjeldas Eloranta. “Pärast ekskursiooni lõppu saab degusteerida erinevaid veine ning paljudes kohtades lõpeb päev ka korraliku õhtusöögiga.” “Vein on osa inimkonna ajaloost ja kultuurist,” põhjendas Eloranta, miks tuleks elus vähemalt korra käia veinireisil ja miks tema veiniturismi ning üldse veini nii väga armastab ja ülistab. “Veini tuntakse maailmas tuhandeid aastaid ja see peegeldab iga piirkonna kultuuri sügavuti, samuti nagu toidukultuur. Tänu veinile on võimalik palju teada saada ka ajaloo kohta, seega on veini abil võimalik ühendada kultuur ja elunautlemine.”

Hingejook, millest ei pea purju jääma

Kuna vein on Eloranta jaoks osa kultuurist, usub ta, et paljud veininautlejad ei pea jooki lihtsalt alkoholiks, milles on kraadid sees. “Purjakile jäämine ei ole tänapäeval veini joomise puhul oluline. Seda peegeldab ka see, et paljud veinid on alkoholi poolest aina lahjemad,” märkis ta. “Vein on hingejook. Veiniga kaasnevad sügavad mõtted ja see annab hingele kosutust.”Elorantal kindlat lemmikveini ei ole. Valik sõltub sellest, millises olukorras veini nauditakse. “Suviti valget, roosat ja vahuveini ning talvel tahan rohkem punast.” Ka hind ja päritolu ei mängi tema sõnul rolli. “Hea vein on see, mis maitseb!”

Eloranta hinnangul harrastavad veiniturismi pigem üle 25aastased inimesed, kelle eesmärk pole enam ainult alkoholi tarbida, vaid on elukogemust, et jooki nautida. “Päris noored ei ole veinist väga huvitatud.” Reisifirma Estravel turundusspetsialisti Eliine Rannajõe hinnangul on veinireisid meil veel suhteliselt uus turismi vorm, kuid järjest populaarsem. Rannajõe sõnul on tegemist elamusreisidega, mille vastu tunnevad huvi erinevas vanuses kvaliteetveine au sees pidavad inimesed. “Kui mõne aasta eest käidi põhiliselt Itaalias Toscanas, Prantsusmaal ja Hispaanias, siis praegu on sihtkohtade valik märksa laiem,” sõnas ta, lisades, et Euroopas on populaarseks saanud näiteks Portugal, aga käiakse ka Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Ungaris, Saksamaal, Californias ja mujal.

Rannajõe sõnul pole võimalik öelda, et veinireisidel käiks vaid rikas või eakas turist – veinisõpru on nii noorte kui vanade, meeste kui naiste; keskmise rahakotiga ja jõukate klientide hulgas.Mõned kliendid planeerivad täiesti eraldi veinireisi, teised võtavad seda puhkuse ühe osana, kirjeldas Rannajõe. Olenevalt sihtkohast võivad veinipiirkonnad asuda turismipiirkondadest väljaspool, looduslikult viinamarjaistandusteks sobivamates piirkondades. “Paljudel juhtudel on veiniturism üheks täiendavaks väljundiks sihtkoha avastamisel, kus veiniistandusse sissepõiked vahelduvad losside külastamise ja linnapuhkusega,” rääkis Rannajõe.