Tants lumistel mägedel

Ehkki ka juba nõukogude ajal korraldati koolitusi ja trenne, on harrastajad suusatamist õppinud enamasti omal käel. Mõttust õpetasid ka võistlussportlastest vennad, Hiie on lisaks lugenud sellekohaseid raamatuid.

Harju Elektri juht Andres Allikmäe, kes on mäesuusatamisega tegelenud üle 20 aasta, tegi oma esimesed katsetused Soomes. “Võtsime paariks tunniks suusaõpetaja ja tema õpetas peamised “tantsusammud” selgeks, need on olnud  edaspidi kõige aluseks,” rääkis ta.  Algusaastatel harrastasid Mõttus ja Hiie mäesuusatamist Eestis, kuid nüüd käivad nad iga hooaja jooksul paaril suusareisil. Eesti mäed on suusatajate sõnul küll head, kuid liiga väikesed. “Mäesuusatamise harrastamine Eestis on rohkem nagu sotsiaalne tegevus, kus saad sõpradega aega veeta,” lisas Hiie.

Tõsisematele harrastajatele on seetõttu saanud traditsiooniks paarinädalased suusa­reisid Euroopa kõrgeimasse mäestikku ehk Alpidesse. Kiidetakse nii sealset loodust, vaateid kui ka nõlvasid. Allikmäe sõnul hindab ta kõrgelt kevadtalvist Alpide päikest. “Oled kõrgel mägedes, saad võtta päikest, hingata sisse värsket õhku, istuda päeva lõpus suusakülas, sooja on tubli 10–15 kraadi ja kevadlilled õitsevad,” kirjeldas Allikmäe.

Kui reis Alpidesse tundub liiga suure ette­võtmisena, võib külastada ka põhjanaabrite suusakeskusi. Häid kohti leidub nii Soomes kui ka Rootsis. “Harjumaalasel on nii ajaliselt kui ka rahaliselt targem Lõuna-Eesti asemel eelistada hoopis Soome Himost. Mõnusaid nõlvasid on ka Slovakkias,” soovitas Allikmäe.

Olulised tehnilised põhitõed

Mõttuse sõnul on mäesuusatamisel tarvis head tasakaalutunnetust, liikuvust, välistatud on kõrgusekartus. Tähtis on selgeks saada põhitõed – kui need on kord omandatud, on need selged kogu eluks. “Mäesuusatamine on tehniline, kuid mitte tehniliselt üle jõu käiv. Enamik asjaga seonduvast asub kõrvade vahel,” rääkis Allikmäe.

Kindlasti ei ole mõistlik alustada kõrgetel ja järskudel mägedel, lisas ta. “Enesekindluse ja julguse mõõdupuuks on mõistlikkus ja kogemus. Kõige tähtsam on sõitu kontrollida, kuna kunagi ei olda mäel üksinda. Seal on palju inimesi: algajad, lapsed, vanurid ja ülbikud,” lausus Allikmäe.

Hiie sõnul õpivad algajad põhitõed enamasti nädalaga selgeks. “Kuid see on väga individuaalne. Kiiresti õpivad need, kellel on eelnev kogemus alal, kus on vaja head kiiruse- või tasakaalutunnetust. Näiteks lumelauasõidus, veesuusatamises või motokrossis,” lisas ta.  Tugev kehaline vastupidavus tuleb mäesuusatamist harrastades ainult kasuks. “Pead pikemalt vastu, kontrollid sõitu paremini ja väike lumesadu ei ole siis sedavõrd suur probleem,” märkis Allikmäe.