Energeetikasektor peaks aina vähem sõltuma riiklikest toetustest, ütles Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske, kes on varem juhtinud Utilitase soojusfirmasid ning Viru Keemia Gruppi (VKG) kuuluvaid energiafirmasid. “Kui mingi turg on Euroopas nässu keeratud, siis on see kindlasti energiaturg,” viitas ta rohkele subsideerimisele.
Toetuste vähenemist näeb ette ka uus, veel vastu võtmata energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2035, kus kirjutatakse, et taastuvenergia subsiidiumid võiksid kaduda viie kuni kümne aasta pärast.
Arengukava toob veel ühe olulise muutuse. Nimelt peab elektri hind Eestis jääma aastast 2035 alla Läänemere-äärsete riikide keskmist. Vastutuse selle eest pani riik Eleringile. Veske tervitab seda otsust.
Andres Veske avab koos Mikk Vainikuga Rohetiigri teekaartide põhjal, millises majandusruumis elame aastal 2040, juba 26. novembril toimuval Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Teekaarte hindavad ja arvamust jagavad tipptegijad ärist, finantsmaailmast ja poliitikast nii Eestist kui laiast maailmast. Tule saa osa sarja viimasest konverentsist!
Tutvu programmiga ja haara pilet SIIT.
Küll aga loobub riik eesmärgist toota 2030. aastaks kogu tarbitav elekter taastuvenergiast. ENMAKis märgitakse, et see pole tänastes oludes võimalik ega majanduslikult mõistlik.
Rohetiigri aasta algul uuendatud energia teekaardis küll arvestatakse eesmärgiga, ent Veske tõdeb, et see pole realistlik. “Tõenäoliselt me ei jõua sinna 2030. aastaks, reaalne elu on midagi muud,” ütles ta ja lisas, et olemasolevate taastuvate allikatega suudame katta pool tarbitavast elektrist.
8
teravatt-tundi on Eesti aastane elektri tarbimine.
Seotud lood
Eesti on võtmas sihiks, et elektri hind peab riigis olema Läänemere-äärsete riikidega võrreldes konkurentsivõimeline, nõudes vastava eesmärgi täitmist nii Eleringilt kui ka kirjutades eesmärgi konkreetselt energiamajanduse arengukavasse.
Taastuvenergiast rääkides tuleks rohkem rõhuda kasuteguritele, mida arendus kohalikele inimestele toob, märkis analüütik ja politoloog Tõnis Leht Äripäeva raadios. “Üldine õhustik ei ole roheteemadel lihtsamaks läinud, aga toimivad argumendid on olemas,” sõnas Leht.
Korraga on palju kriise, nii et valijal on raske keskenduda, kuid kliimakriis mõjutab kõiki teisi, ütleb kohalike omavalitsuste valimiste eel politoloog ja teadur Lauri Peterson.
Saates tuleb juttu hetkel väga põletavast teemast – kaitsetööstusest ja sellest, kus toimub kaitsetööstuse ja rohetehnoloogia sümbioos. Skycorp Technologies'i tegevjuht Marek Alliksoo leiab, et kogu kaitsetööstuse jätkusuutlikumaks muutumine kaasneb möödapääsmatult tänapäeva kaitsevajadustega.
Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele