Kai Realo: ringmajandus juba toob meile lisatulu

Majandusraskused soodustavad ringmajanduse juurutamist, tõdes Ragn-Sellsi juhatuse esimees Kai Realo. Kriisides on ettevõtted sunnitud oma senist ärimudelit ümber hindama ja leidma lahendusi, mis aitavad kulusid vähendada ja pikaajalist elujõulisust suurendada, selgitas ta.

"Kui mõelda täna olukorrale, kus inimestel ei ole piisavalt raha ja nad ei ole valmis ostma paljusid kestvuskaupu, siis üks ringmajanduse mõte on, et ärme osta ja taha omada kõiki asju, vaid näiteks rendime ja laenutame neid," rääkis Realo ja tõi näite, kuidas aastaid tagasi filmis nähtud Chaneli või Louis Vuittoni käekoti rentimine ei tundugi talle enam nii veider.

Lineaarne majandusmudel on olnud sajandeid nii kinnistunud, et paljud ettevõtjad ei kujuta ette, kuidas võiks teisiti toimida. “Lineaarne majandus on olnud sellest hetkest alates, kui hakkas toimuma kaupade vahetus – võtame looduselt, teeme sellest midagi ja siis viskame ära,“ kirjeldas Realo.

Lisaks on Realo sõnul tekkinud nõudlus Ragn-Sellsi töötajate teadmiste vastu. Ettevõtte inimesed käivad rääkimas ringsest jäätmemajandusest, et nügida partnereid. “Kui me tahame jäätmetest midagi välja võtta, siis me peame aru saama, millises hetkes jäätmetekke juures on kõige mõistlikum jääde protsessist kätte saada, et see ei seguneks, ei muutuks raskemini sorteeritavaks või veel hullem täiesti kasutuskõlbmatuks,” selgitas ta ja tõi näiteks vanapaberi, millest teiste jäätmetega segunemisel üldjuhul enam midagi kasulikku kätte ei saa.

Kestlikult mõtlevate tarbijate osakaal ja seega ka ühiskondlik surve ringmajanduseks on Realo hinnangul siiski madal. Väikses riigis on raske kriitilist massi tekitada, ent kaelas on ka nõukogude aja taak. “Me ei ole veel saanud sellest hetkest ühiskonnana üle, kus edu mõõdetakse asjades,” märkis ta.

Niisiis peab ka poliitiline surve olema Kai Realo sõnutsi suurem, kuid liigse bürokraatiata. Euroopa Liidu regulatsioonid nügivad ka meie ettevõtteid ringsemaks. “Ma loodan, et me oleme 2030. aastaks pannud suure osa Eesti ettevõtlusest mõistma, et ringmajandus on mõistlik,” ütles ta.

See, kui kaugele on viie aasta pärast arenenud tehnoloogia ja protsessid, sõltub sellest, kui kindlalt Eesti valitsus ja riigikogu seadusandlust kujundavad, märkis Realo. Eriti puudutab see vanu ülilineaarseid ettevõtjaid, kes kasutavad fossiilseid toormeid – neid tuleks Realo sõnul seadusandlusega tagant tõugata. „See, kas suur muutus jõuab Eestis laiade massideni, sõltub väga palju sellest, kui palju Eesti muudab oma seadusandlust lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest,” tõdes ta.