Lisaks märgib riigikontroll, et olukorras, kus riik on asunud otsima teid, kuidas võimalikult ratsionaalselt – ühiskonnale ning majandusele jõukohaselt – tulla toime varem poliitilisel tasandil seatud ambitsiooniga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, ei tohiks jääda erasektori ettevõtetele tunnet, et riik eeldab neilt eesmärgi suunas liikumisel enamat, kui riigile endale kuuluvatelt ettevõtetelt.
Kas riik on äriühingute omanikuna keskkonnajalajälje vähendamise teema piisavalt läbi mõelnud? Selgus, et nii see pigem pole.
Kui ülevaate koostamise käigus uuris riigikontroll, kas riik on äriühingute omanikuna keskkonnajalajälje vähendamise teema piisavalt läbi mõelnud, siis selgus, et nii see viie ministeeriumi ja 19 ettevõtte auditeerimise tulemuste põhjal pigem pole.
Seotud lood
Euroopa Komisjon tuli täna välja pikalt oodatud kliimaeesmärgiga 2040. aastaks, ent hinnaalandustega, lubades näiteks süsinikukrediitide kasutamist.
Valitsus kiitis lõpuks heaks riikliku energia- ja kliimakava (REKK) ajakohastamise, kuid selles ei arvestata loodava kliimaseadusega, kuna seaduse tegemine on topanud, aga Eestil on vaja, et Euroopa Komisjon lõpetaks meie suhtes algatatud rikkumismenetluse.
Kliimaministeerium saatis kliimaseaduse eelnõu valitsusele. Tööandjate keskliit aga ei toeta praegusel kujul kliimaseadust ja soovitab riigil sellest loobuda.
Pidage mind naiivseks või optimistiks, aga uskusin talvel, et kestlikkusaruandlus muutub peagi mõistlikumaks. Täna tõden, et eksisin, sest EL keskendub ainiti ühele näitajale, mis pole absoluutselt määrav, kirjutab Kestlikkusuudiste juht Karmen Laur.
Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele