„Võõrliikide nimekiri on eelkõige ennetav ehk koondab taimed, imetajad, linnud kui kalad, kelle toomine meie loodusse võib mõjuda juba tuttavatele liikidele kui mitte kohe, siis pikas perspektiivis hävitavalt,“ ütleb Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi.
Seotud lood
Konkurentsivõime parandamine on vajalik, kuid see ei tohi tulla looduse ega inimeste heaolu arvel. Keskkonnaregulatsioone nõrgendades teeme endale karuteene, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks ja Eesti Rohelise Liikumise tegevjuht Marilin Eessalu.
Eesti ja Läti räimepüügi piiranguid peetakse suureks edulooks
Ogalik on Rootsi idarannikul nii kiiresti ja ulatuslikult levinud, et ähvardab sealse ökosüsteemi segi pöörata. Rootsi majanduslehe Dagens Industri arvates peavad teised Läänemere-äärsed riigid sarnaselt Eesti ja Lätiga piirama traalpüüki, et räime ja heeringa populatsioonid püsiks ning ogalikke ohjes hoiaks.
Valitsus plaanib suurendada majandusmetsa pindala 70 protsendini kogu metsamaast, mis lubaks täiendavalt raiuda enam kui kahe Tallinna suuruse ala. Kuidas praktikas piirist kinni pidada ja kas majandamine tuleb kaitsealuse metsa arvel, pole veel selge.
Eesti Maaülikooli metsateadlane Reimo Lutter näeb vajadust tuua metsanduses rohkem esile teaduspõhiseid otsuseid ja väärtustada koostööd metsaomanikega. Lutteri sõnul on mets ühiskonnas vastuoluline teema, kuid lahendused saavad sündida ainult siis, kui arvesse võetakse nii ökoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid väärtusi.
Tallinna Sadama eesmärk on olla Läänemere uuendusmeelseim sadam, sest innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad konkurentsieelise.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele