20. sajandi üks väljapaistvamaid psühholooge Abraham Maslow sõnastas lisaks kuulsale vajaduste hierarhiale ka tõdemuse, et haamriga mees näeb lõpuks igal pool naelu. Kaasnewyorklase Donald Trumpi haamriks on tollid, millega ta püüab nüüd lahendada sõda Ukrainas.
“Need on teisesed sanktsioonid, kui te teate, mis see tähendab,” ütles Trump eile kohtumisel NATO peasekretäri Mark Ruttega. Ta ähvardas Venemaad “100protsendiliste” tollidega, kui 50 päevaga ei tule diili sõja lõpetamiseks.
Trump ei selgitanud kohtumisel teiseste sanktsioonide loogikat, küll on seda varem teinud tema administratsiooni kaubandussõjamehed, kelle silmis saavad karmid tollid kaela kõik need, kes ostavad Venemaalt kütuseid.
Paraku kõlavad need 50 päeva esialgu sama usutavad kui maikuust kajavad kaks nädalat, misjärel pidanuks Trump Vladimir Putinit karistama hakkama. Erinevalt toonasest ei tööta küll Trump enam Ukrainale vastu.
Hollandlane Rutte, kelle valmisolek Trumpi meelitada on olnud kohati iiveldama ajav – aga nähtavasti efektiivne –, suutis lüüa käed skeemis, mille järgi kannab NATO (st eurooplased) ühiselt USA relvasaadetiste kulud. Seega saab Ukraina edaspidigi vajalikku tehnikat ja moona Venemaa rünnakute tõrjumiseks – aga kuuldavasti ka vasturünnakuks, laskeulatuses Moskvani välja. Sellest kõigest allpool pikemalt.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt kampaania.aripaev.ee/globaalne-briifing
Trump üllatas uute tollidega. Kui möödunud nädalal oli Euroopa Liit veendunud, et asjad liiguvad õiges suunas, siis nädalavahetusel ähvardas Trump, et augustist rakenduvad eurooplastele 30protsendilised tollid. Euroliit pole aga üksmeelel, kas vastulöök peaks olema karm või mitte.
Seotud lood
Euroopa peab Ukrainasse saadetavad relvad USA-le kinni maksma, sest see on USA presidendi Donald Trumpi poliitika, tõdes julgeolekuekspert Rainer Saks.
Ukraina ülesehitamise mahuks hinnatakse 500 miljardit eurot järgmise kümne aasta peale, mis on hoomamatu summa, aga Eesti ettevõtted juba panustavad sellesse, kõlas Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Eestis on tavaks, et kui perre sünnib juba mitu last, vahetatakse korter maja või ridaelamu vastu. Rohelus, igaühele oma tuba, kodukontor – just nendel põhjustel suunduvad inimesed üha enam linnast välja koduotsingutele. Tallinnas on aga uusi ja erilisi maju, kuhu mahub suur pere mugavalt elama nii, et kõigil on ruumi ja hea olla.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Täna algavad rahukõnelused Šveitsis
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele