Rohetiigril valmis maakasutuse teekaart, mis suunab leidma ja kasutama keskkonnasõbraliku majandamise viise metsanduses, põllumajanduses, veekasutuses ja kaevandusaladel.
Maakasutuse teekaardi koostajate arvates peaks lisaks riiklikule looduskaitsele panustama ka vabatahtlikule.
Foto: Andras Kralla
Eestis on raske jõuda metsanduses ühise arusaamani, eriarvamused tulenevad peamiselt erinevatest seisukohtadest, kui palju ja kui intensiivselt metsa majandada, ütles teekaardi peatoimetaja ja riigikogu liige Mait Klaassen (Reformierakond).
Valitsus plaanib suurendada majandusmetsa pindala 70 protsendini kogu metsamaast, mis lubaks täiendavalt raiuda enam kui kahe Tallinna suuruse ala. Kuidas praktikas piirist kinni pidada ja kas majandamine tuleb kaitsealuse metsa arvel, pole veel selge.
Ajal, mil peame liikuma Euroopa Liidus kokku lepitud süsinikuneutraalsuse suunas ning Eesti metsadest on saanud hoopis süsiniku õhkupaiskajad, survestab metsasektor metsa samas mahus edasi raiuma.
Vihmametsade kaitseks loodud Euroopa Liidu määruse edasilükkamine ei päästa veel pealtnäha vihmametsadega üldse mitte seotud ettevõtteid maailma teises otsas kohustusest koguda oma tarnijatelt kaupade kohta täiesti uut laadi infot.
Kaubanduskeskused kujunevad lähikümnendil linnakuteks, kus elatakse, õpitakse, töötatakse ja veedetakse vaba aega, rääkis Viru Keskuse kommunikatsioonijuht Kärt Vilt Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.