Jäneda Mõis hakkab külalistemaja asemele ehitama pansionaati

Seega ei alga Jäneda lugu teps mitte OÜ sünniga, vaid ulatub palju kaugemale. 1353. aastal on Jäneda mõisa esmakordselt kirjalikult mainitud, ja sellest ajast alates on kogu Jäneda areng olnud tihedalt seotud mõisaga. Mõis omakorda sai aluseks pikka aega Jänedat tuntuks teinud põllutöökoolile (mis kandis aja jooksul erinevaid nimetusi). Kool tegutses 80 aastat ja tõi siia noori haritud inimesi üle Eesti. Paljud neist jäid siia, lõid pere, panid aluse kogukonna tugevusele. Enno ütleb uhkusega: „Jäneda on kooli tõttu väga õnnelik paik.“ Kuna pandi alus heale potentsiaalile – juurikas on seal kooli sees kinni - vaatamata sellele, et kogukond moodustub vaid ligikaudu kolmesajast inimesest.

Kui kooli roll kokku tõmbamise peale ajas muutus ja põllumajanduses enam nii palju spetsialiste ei vajatud, tekkis vaba ressurss toimekate inimeste osas ja üle jäi ruumilist kapatsiteeti. Siis sündiski mõte asutada Jäneda Mõis OÜ, mis alustas toitlustamise, majutuse ja sündmuste korraldamisega, kuni koolituste, kontsertide, etenduste, laatade ja muuni välja.

Ettevõte on aja jooksul arenenud koos kogu Eestiga. Muutunud on nii majandus kui ka inimeste ootused, kuid Jäneda on suutnud leida ja hoida oma nägu ja isikupära. Täna teatakse Jänedat Lille- ja Talupäevade, Pullitalliteatri, Musta Täku Talli simmanite ja paljude teiste sündmuste kaudu. Nüansse, mis värvi juurde lisavad, on veelgi. Näiteks on kirjutamisel teatrietendus, mis räägib Urmas Sisaskist, tema fenomenist ja kohast ilmaruumis.

Esimesed Talupäevad toimusid 1992. aastal ja Musta Täku Tall läks kasutusse juba 1990ndate algusest. Toona tuli tallis kõigepealt palju korda teha: heinad ja hobusesõnnik koristati ära, ruumid tehti puhtaks. Alguses toimusid peod isegi betoonpõrandal.

Tall ise on ajalooline – kunagi oli see mõisa tööhobuste tall. Legendi järgi oli viimane seal elanud hobune must täkk nimega Poiss. Hiljem, sovhoosi ajal, kasutati talli laona – sinna viidi asju, mida taheti "silma alt ära panna". Jänedal toimuvad suured üritused, kus rahvas vajas istumiskohti ja toitlustust. Nii hakati vanast tallist tegema kohta, kus saaks sündmusi korraldada. Tekkis mõte, et kui siin saab üle 400 inimese istuma panna, saab siin teha veel palju muudki.

Suveõhtutel on Jäneda laval esinenud Eesti parimad ansamblid. Siin on toimunud kümneid Elmari simmaneid, kus tantsiti, lauldi ja nauditi head toitu – kui rahvas ei mahtunud ära, tehti piiratud ala õue. Enne pandeemiat toimus kuni kümme suurt simmanit aastas. Nüüd on plaanis asja korrata, on lootus et traditsioon jätkub - rahvas tuleb üle Eesti kohale ja jääb ööbima ka.