Tippjuht: Tallinnast vaadates paistab vahe pealinna ja Eesti vahel tegelikkusest drastilisemana

Haljandi sõnul muutis Covidi periood kõike seda, mida inimesed olid seni töötamisest arvanud. „Enam ei pea olema viis päeva kontoris ja see muutus on andnud täiesti uue mõõtme ning paindlikkuse nii Eesti siseselt kui ka rahvusvaheliselt,“ lausus Haljand. ”Kuid see eeldab, et on olemas ka korralik netiühendus,“ lisas ta.

Rink ütles hiljutistele Coop Panga laenukomitee otsustele viidates, et laenu saamiseks on äriprojekte esitatud väga erinevatest Eesti piirkondadest. „Rakvere, Türi, Paide, Viljandi, Haapsalu, Kuressaare,“ loetles pangajuht ja lisas, et võrreldes Tallinnaga on mujal mahud lihtsalt väiksemad, kuid elu areneb ka pealinnast väljas. ”Meile Tallinnas paistab vahe pealinna ja teiste piirkondade vahel drastilisem, kui see tegelikult on,“ märkis ta.

„Me isegi ootame maapiirkondadest rohkem laenutaotlusi,“ lisas Rink.

Üks erinevus Tallinna ja muu Eesti vahel on veel. Väljaspool pealinna domineerivad laenuvõtjate seas erinevad tootmisettevõtted. Maapiirkondades tegutsevate eksportööride elavnemist on täheldanud ka Haljand, kelle sõnul said just tööstused kriisi alguses valusamalt pihta. Nüüd on märke, et keerulisem periood on tööstustel jäämas selja taha.

Lisaks ärilaenudele ja kodulaenudele peab Coop Pank üheks oluliseks ja lähitulevikus kasvavaks kliendigrupiks korteriühistuid. „Tallinnas on korteriühistud teinud renoveerimistega väga suure sammu edasi ning nüüd on see viitega jõudmas ka teistesse piirkondadesse,“ oli pangajuht kindel.

Rinki hinnangul ei ole vaja ka riigilt mingeid täiendavaid toetusmeetemeid, millega veel maapiirkondades arengut tagant lükata. Juba praegu on Rinki sõnul erinevaid toetusmeetmeid ning nende pangas pole ükski projekt jäänud rahastamata seetõttu, et on olemas mingi turutõrge, millest peaks riigi abiga üle saama.

Haljand oponeeris sellele arvamusele. Tema sõnul on üks toetav meede puudu. Nimelt peaks riik aitama rajada taristut sellistesse piirkondadesse, kus investeering end äriliselt ära ei tasu. Taristu loob eelduse, et tekivad uued ettevõtted, töökohad ja inimesed tulevad sellistesse piirkondadesse elama või ei koli sealt ära. Meie ehitame võrku enda klientide raha eest ehk teeme seda sellistesse piirkondadesse, kus on maksujõuline tarbija, rääkis Haljand. Tema sõnul on riik küll alustanud toetusmeetmetega probleemi lahendamist, aga praegu on see ebapiisav, et oleks võimalik rajada igasse Eesti nurka head ühendused.