Kool peab olema töötamiseks äge koht, mitte üks suur kannatuste rada

Haridus mängib kasvavat rolli inimeste elukaare võimaluste kujundamisel. Haridus võib olla võrdsustaja ja sotsiaalse mobiilsuse tööriist, aga ka ebavõrdsuse looja ning ühiskondlike probleemide taastootja. „Tulemusskooridega mõõtes on meie haridus hea, aga see haridus ei ilmuta end meie sissetulekutes või oskustes täiskasvanutena,“ märgivad autorid raamatus „Kas Eesti PISA on viltu?“.

Haridusminister Kristina Kallas ütles Eesti hariduskulude raportit kommenteerides, et oleme kohati haridusse üle investeerinud.

Äriülikool EBS pakub juba mõnda aega võimalust end kestlikkuse valdkonnas harida mikrokraadi programmide kaudu, kuid jätkusuutlikkus on nüüdseks kaetud ka kraadiõppes. Põhjus selleks on lihtne: ettevõtlus, innovatsioon ja kestlikkus töötavad käsikäes.

Kutsehariduse reformiga plaanitakse muuta tasuliseks kutseõpe inimestele, kel on haridus juba olemas.

Eestis on tavaks, et kui perre sünnib juba mitu last, vahetatakse korter maja või ridaelamu vastu. Rohelus, igaühele oma tuba, kodukontor – just nendel põhjustel suunduvad inimesed üha enam linnast välja koduotsingutele. Tallinnas on aga uusi ja erilisi maju, kuhu mahub suur pere mugavalt elama nii, et kõigil on ruumi ja hea olla.