Tippjuhi kasvuvalem: tarbetud piirangud maha ja fookus investeeringutele

Just investeeringute osas on Eesti viimase aasta jooksul lähinaabritest maha jäänud. Kui siinne majandus kahanes mullu üheksa kuuga enam kui kolm protsenti, siis Lätis ja Leedus mitu korda vähem. Riikide andmeid kõrvutanud SEB juht Allan Pariku sõnul langes riikide sisetarbimine ja eksport samas suurusjärgus, kuid vahe tuleb sisse investeeringutes – Eestis on need kahanenud, kuid Lätis ja Leedus kasvanud. „Investeerimisjulguse taastamine on täna kõige suurem väljakutse,“ leidis ta.

Investeeringute vähesusele ja selle aeglasele taastumisele viitas oma viimases prognoosis ka Eesti Pank. Samuti juhtis välisinvestorite väljatõmbumisele näiteks ärikinnisvarast tähelepanu kinnisvarafond Eften.

Investeerimisjulguse taastamiseks saavad saatekülaliste sõnul samme astuda ettevõtjad ise julgemalt riske võttes ja sellega eeskuju näidates, aga ka poliitikakujundajad. Pariku sõnul mõjutab investeeringuid küll ka raha hind, mis aasta teises pooleks peaks soodsamaks muutuma, kuid tööstustele on tähtis veel näiteks piisavalt konkurentsivõimelise hinnaga puhas elekter ja selle tarnekindlus.

„Naabrid liiguvad selles palju kiiremini edasi. Kolleegil Helsingis oli enne suvepuhkust 45 miljardi euro ja pärast puhkust juba 63 miljardi euro eest tuuleenergia finantseerimise projekte töös,“ märkis ta. „Eestis oleme sel (2023. – toim) aastal püstitanud 14 tuulikut, mis on küll kaheksa rohkem kui viimaste aastate jooksul kokku, aga siiski väga vähe.“

Lisaks meelitavad või peletavad investeeringuid inimesed. „Investeeringud tulevad siia tänu sellele, et meil on tiimid, ärimudel, paindlikkus ja tehnoloogia ning võime kasvada,” selgitas Haljand. Tema sõnul tasub riigil ja ettevõtteil seetõttu panustada koostöös hariduses sellele, et rohkem noori valiksid tulevikukindlaid valdkondi nagu näiteks inseneeria, sest inseneride nappus juba takistab ettevõtete arengut. „Sealt tõesti tuleb kasv ja läbi selle saab mõjutada maailma: parandada kliimaprobleemid, tegeleda küberturvalisusega, luua digimaailma.“

Omniva juhi Mart Mägi sõnul aga vajab ületamist üks vastuolu – kui näiteks PISA testides paistab Eesti haridus tugevate tulemustega hästi silma, siis see ei kajastu tööturul. „Hoolimata sellest, et meil on väga tugev baasharidus, ei ole osades sektorites häid töötajaid saada. Meil on kogu aeg tööjõupuudus,“ rõhutas ta.