Tööturu üllatused saavad otsa

Kuigi töötajate leidmine muutub kriisis veidi lihtsamaks, süsteemset töötajate puudust see ära ei lahenda. Eesti Tööandjate keskliidu arvutustel langeb igal aastal tööturult välja 5000-6000 inimest, mis tähendab kasvavat survet maksukoormusele, vananeva elanikkonnaga kerkivaid kulutusi pensionitele ja tervishoiuteenustele.

Tänaste 20-30 vanuste põlvkond on Uusküla sõnul kaks korda väiksem kui 30-40 aastaste põlvkond. „Noore töötaja leidmine tähendab ettevõtetele tükki tegemist, seetõttu on ka veidi petlik see hinnang, et tööturg on tugev,“ märkis ta. Seetõttu on ka vajalike oskustega töötajate puudus ettevõtete probleemide edetabelis nõudluse puuduse järel teisel kohal. Suuruselt kolmas probleem on Raudsepa sõnul rahvusvaheline konkurentsivõime vähenemine.

„See on juba tõsisem asi. Võime ju oodata seda, et väikese avatud majandusega riigi väljavaated paranevad, kui meie sihtturud paranevad. Aga sihtturud ei näita kiireid paranemise märke,“ selgitas Raudsepp. Kui väljavaated ka peaksid paranema, siis on ka teiste riikide ettevõtted valmis oma võimalusi ära kasutama ja siinsed ettevõtted peaksid olema siis nendega võrreldes konkurentsivõimelised. Raudsepa sõnul äratab see küsimuse, mida oleme konkurentsivõime kasvatamiseks teinud, või vähemalt sel teemal arutanudki.

„Valitsus ei ole teinud mitte ühtegi mõistliku või olulise mõjuga majandusotsust. Me lihtsalt loodame, et meil läheb paremaks selle läbi, et välisturgudel läheb paremaks, siis meie ekspordiväljavaated paranevad,“ selgitas ta. „Mind teeb see olukord ärevaks, kus asjade lahendamiseks nähakse pigem seda, et rahandusminister ütleb, et me varsti jõuame järgmise maksudiskussioonini. Justkui võiks seda eelmist tõsiseltvõetavaks diskussiooniks üldse pidada. Kui hakkame niimoodi asju lahendama, siis ma ei näe seda, et suudame sihtturgude olukorra paranemise järel hakata ennast paremini realiseerima. Selleks on plaani vaja.“

Lõputud kriisid on meid Uusküla hinnangul ära väsitanud, selle kõrval on kasvulootust andnud idusektor, kuid neil ettevõtetel on intressimäärade tõustes raske. „See meie kasvumootor hoidis üleval tarbimist ja kinnisvaraturgu Tallinnas, on nüüd kinni keeratud. Nad hoiavad taset ja võitlevad iga euro eest, kuid buumi praegu näha ei ole,“ selgitas ta.

Raudsepa sõnul on seda kasvumootorit keeruline asendada. „Idufirmad on hästi töötav valdkond olnud ja majandusse palju raha toonud, aga see on väga väikese investeerimisvajadusega,“ selgitas ta. „Kui selle peaks asendama mõni muu, näiteks töötleva tööstusega, siis tekib kohe mitu probleemi.“