Töötajate muutunud soovid ja tehisintellekt raputavad ettevõtted unest

Muutustest, mida on toonud viimaste aastate kriisid, toob Technopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov välja ruumivajaduse – ettevõtted laienevad tegelikult sama hooga nagu varem, kuid kontoripinda nad sellises mahus juurde ei vaja.

„Inimeste tööharjumus ei ole enam kaheksast viieni iga päev kontoris olla, vaid pigem mingid päevad või tunnid nädalas.“ See kajastub Jostovi sõnul ka näiteks Ülemistes konverentsikeskuste ja restoranialade külastatavuses.

Viimase paari aasta jooksul on kaug- ja hübriidtöö muutunud normiks, jätkuvalt kasvab diginomaadide, vabakutseliste ja projektipõhist tööd tegevate inimeste arv ja koos sellega jagamismajandus tervikuna.

Keskkonnamuredest tingitud rohepööre ning vastutustundliku ja jätkusuutliku tegutsemise surve seab tööandjatele samuti uusi nõudmisi. Oderi sõnul eelistavad tööotsijad praegu selgelt neid organisatsioone, kes astuvad keskkonnasõbralikke samme. „Tööandjatele või juhtidele tuleb südamele panna, et rohepesuga ei maksa tegeleda. Kui sa päriselt sisuliselt nende asjadega ei tegele, siis see tuleb väga kiiresti välja ja sa lihtsalt kaotad usalduse töötajate seas,“ toonitas Oder.

Ülemistes on peale Jenny abil hoonete energiakulu ja sisekliima jälgimise töös ka näiteks rattateede pilootprojekt, et autoga liiklejate arvu linnakus vähendada. Ringi sõidavad Auve Techi isejuhtivad sõidukid, tööl on jätkusuutlikkuse andmeteadlane, loobutud on terves linnakus, sealhulgas restoranides, ühekordsetest plastnõudest. „Kõik, mis roheteemat puudutab, on meile äärmiselt oluline. Seda eelkõige põhjusel, et meil on väga suur jalajälg,“ toonitas Jostov.

Lisaks ootavad töötajad tööandjatelt Oderi sõnul võrdset kohtlemist ja läbipaistvat palgasüsteemi, et ei eristata mehi ja naisi ning kõik teavad, kui palju keegi teenib. Samuti vaimset ja füüsilist tervist toetavaid pakette, mitmekesisust töökohal ja loomulikult paindlikkust. Töötajad tahavad täna ise otsustada, millal nad kontoris käivad ja kas nad teevad terve päeva või pool päeva tööd, mainis Karla Oder.

„Paindlikkus oli midagi sellist, mida kõik justkui enne ka sõnades lubasid, aga mida päriselus võib-olla nii tihti ei soodustatud. Varem ju ka öeldi, et me oleme paindlikud, aga päriselt eeldati, et ilmud kontorisse. Nüüd on selge, et see paindlikkus on igale poole kohale jõudnud,“ toonitas Jostov ja lisas, et see on positiivne nii inimeste kui ettevõtete jaoks.

Rohepöörde, tehisintellekti võidukäigu ja tööelu muutustega soovitab Karla Oder kindlasti kaasa minna. Kas või väikeste sammudega, et mitte rongist maha jääda. „Alati tasub vaadata trende enda ümber. Trendid on põhimõtteliselt nagu faktid. Need faktid tulevad niikuinii, neid ei saa eirata,“ rõhutas ta.

Lisaks jõuab Jostovi sõnul ehk rohepöörde valguses lõpuks kohale ka see, et ressursse maakeral lõputult ei ole ja tuleb õppida kasutama nii füüsilisi asju kui ka inimressurssi optimaalselt ja vähendada raiskamist.

„Kõige suurem väljakutse on see, et see kõik võtab väga palju aega ja nõuab ressursse, mida tõenäoliselt kohe kuskilt kellelgi võtta ei ole. Autotööstus või kinnisvaraarendus on äärmiselt kapitalimahukad ja nõuavad palju ressursse. Päriselus nende ümbertegemine võtab aastakümneid. Isegi siis, kui väga tahta ja pingutada, näeme tulemusi ikkagi aastakümnete pärast,“ sõnas Gert Jostov.

Viimaste aastate kriisid, keskkonnaküsimused, uued töösuhte ja töötamise vormid ning tehnoloogia areng muudab ka juhtimist. Ootused juhtidele, tööle ja töökeskkonnale on muutunud, mistõttu on ettevõtetel oluline panustada ka juhtide kohanemisvõimesse, leiab CV-Online´i turundusjuht Karla Oder.

Et juhid suudaksid kiirete muutustega sammu pidada, peavad Karla Oderi sõnul ettevõtted ise sellest hoolima ja sellesse panustama. „Juhid ei saa olla oma mõtete, ideed ja probleemidega üksi. Ettevõte tervikuna peaks vaatama ja kraadima ka juhtide tervist ja seda, kas juhid kohanevad. Ja kui ei kohane, siis milliseid koolitusi nad vajavad. Kas selleks on näiteks mõni Rootsi ülikool, koolitus või coach, see on lõpuks juhi või ettevõtte otsustada, aga mingisugust abi nad vajavad. Neid ei tohi kindlasti üksi jätta,“ selgitas Oder.

Technopolis Ülemiste juhi Gert Jostovi sõnul, kes on õppinud Eesti Maaülikoolis ja läbinud kaheaastase juhtidele mõeldud Executive MBA programmi SSE Rigas ehk Riia Majanduskoolis, paneb koolis käimine juhi täna mingisse kindlasse ajaraami mingite kindlate ülesannetega ja võimaldab selle siis kontsentreeritult ära teha, sest paratamatult jääb muidu muutuste ja arenguga kaasas käimine kas laiskuse või aja leidmise taha.

„Ma usun, et õppima peab kogu aeg. Lihtsalt koolis käimine või mõne kraadi tegemine on selle tegemine struktureeritud kujul,“ sõnas ta. „Aga et sa koolis kuuled midagi sellist, mida sa mitte kunagi varem kuskil kuulnud ei ole – võib-olla sellise ootusega ei maksa minna,“ lausus Jostov. Tema sõnul saab aga kindlasti juurde erinevaid vaatenurki ja arusaamist sellest, kuidas mingeid üldisi probleeme lahendada.

Lisaks aitab pidev õppimine Jostovi sõnul juhina vajakajäämisi tööelus parandada. See on kiirem ja soodsam kui ise vigu teha ja neist õppida. Pidev muutustega kaasaskäimine ja õppimine aitavad tema sõnul vigade mahtu ja hinda vähendada, aga mitte neid lõplikult vältida.

Saates „Fookuses: juhi areng“ räägivad Technopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov ja CV-Online´i turundusjuht Karla Oder sellest, kuidas kiired muutused ühiskonnas ka meie töökeskkonda ja -korraldust muudavad. Juttu tuleb, kuidas tehisintellekt juba täna inimeste tööelu korraldab, milline saab olema tuleviku roheline ettevõtluslinnak ja kontor, milliseid ämbreid Ülemiste linnakus on kolistatud rohelisema keskkonna ja väiksema jalajälje tekitamiseks ning kuidas juhid kiirete muutustega sammu saavad pidada.