Uue ajastu juhtimine: bosside käramisele ja Exceli tagaajamisele kukub kell

Elisa ärikliendiüksuse juhi Artur Prauni sõnul otsivad inimesed järjest enam oma töös tähendust. “See tähendus võib tulla läbi organisatsiooni, läbi töö või tiimi, aga sellel asjal peab olema tähendus,” lausus Praun kindlalt ja lisas, et seda tuleb juhtidel meeles pidada.

Ka pidevalt arenemine on see, mida inimesed täna tööd valides ja tehes tunda tahavad. “Iga sportlane või harrastussportlane tahab olla heas vormis ja siis ka enda vormi ajapikku parandada,” ütles Praun ja täpsustas, et sama kehtib ka tööelus.

Praun, kes on oma oma juhtimisalaseid teadmisi täiendanud Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias, kus läbis kaheaastase EMBA programmi, usub, et töötajad järjest enam vabadust, iseseisvust ja autonoomsust otsustada enda tegevuste üle. “Juhi roll ongi tänasel päeval ja tulevikus veelgi rohkem luua selline keskkond, kus need kolm tegurit – tähendus, areng ja otsustusvabadus – eksisteerivad,” rõhutas ta. Kõik, mis sellest väljapoole jääb, tasuks tema sõnul visata juhtimise mõttes prügikasti.

Tehnoloogia abil muutub tööelu ja juhtimine järjest enam ka inimesekesksemaks, usuvad Vares ja Praun. Inimesed muutuvad info otsijatest järjest enam info töötlejateks. Rutiinsed ülesanded teevad täna ära robotid, seega jääb inimestele järjest enam uute lahenduste väljatöötamise ülesanne.

Ehk tööelu pole enam niivõrd ülesannete juhtimine, vaid järjest rohkem inimeste juhtimine, et neid loovalt probleeme lahendama ja uusi ideid välja mõtlema suunata.

“Kui robot tegeleb näiteks keevitusega, siis juht peab tegelema sellega, kuidas inimesed mõtlevad välja, kuidas seda robotit kõige efektiivsemalt tööle panna,” tõi Vares näite. See tähendab, et meil on rohkem otsustajaid ja esile tulevad inimeste erisused.