Tee Rootsi ja Soome liitumisele NATOga avanes

Eestisse ei ole tarvis ilusaid üksuseid paraadile marssima, vaid on tarvis, et vajadusel oleks suuremahuline vägi õigel ajal kohal ja sõdimisvõimeline, rääkis välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Madridi tippkohtumisel pannakse paika aastakümnete suurim muutus NATO valmidusplaanides. Eesti soovib, et paigas oleksid struktuurid Eesti kaitsmiseks vähemalt diviisi suuruse üksusega, kuid see ei tähenda, et siin peaks permanentselt viibima üks diviis viibima.

NATO reageerimisjõud, mis on võimelised nädala kuni kuuga jõudma konfliktikoldesse, kasvavad alliansi tippkohtumisele esitatava kava järgi 40 000 sõdurilt 300 000 võitlejani.

15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.