Pangastatistika annab põhjust tunda muret ettevõtetele antud laenude pärast

Pangaliidu juhatuse esimees ja SEB Panga juht Allan Parik ütles, et ettevõtete tavalisest madalam aktiivsus ning veidi kasvanud võlgnevuses ärilaenude maht teeb mõnevõrra murelikuks. „Paraku tähendab sõda Euroopas juba niigi tempokale inflatsioonile täiendavat kiirendust ja seega võib Eestis tänavu oodata koguni kahekohalist hinnatõusuprotsenti, mis mõjutab negatiivselt nii kodumajapidamiste kui ettevõtete toimetulekut,“ tõdes ta.

Kuidas on sõda mõjutanud ettevõtete rahastamist? Selle hindamiseks võrdles Äripäevale kuuluv laenupakkumiste vahendamisega tegelev Furo finantsasutuste laenupakkumisi selle aasta kahel perioodil: enne 24. veebruari ja pärast seda.

Kõige suurem erinevus kerkis esile tagasimakse perioodides. Kui enne sõja algust sai 86 protsenti laenu taotlenud ettevõtetest laenu tagastada enda soovitud aja jooksul, siis praegu on laenuandjad konservatiivsemad: vaid 53% ettevõtetest on saanud küsitud laenuperioodi.

Põllu- ja metsamaa tagatisega laene välja andva LandCredit ASi müügijuht Matis Kivila ütles, et kuna pangad on muutunud konservatiivsemaks, on pangavälised laenuandjad tajunud nõudluse kasvu. Kivila ütles, et keskmine küsitav laenusumma on sõja puhkemise järel hüppeliselt kasvanud, sest kasvanud on ka sisendhinnad ning maade ostu- ja müügihinnad. Kivila hinnangut kinnitab ka Furo statistika: küsitav laenusumma on sõja ajal kasvanud keskmiselt 28%.

Väikelaenudele keskenduva credit.ee juht Jelena Bogdanova ütles, et sõda ei ole seni mõjutanud laenuandmist nii palju, kui mõjutas koroonakriis, sest majandus toimib ja majandustegevus on endiselt aktiivne.

Furo statistika näitab, et laenupäringutes on domineerinud nii enne kui ka pärast sõda ehitussektor, keda kimbutab materjalide hinna kiire tõus. Bogdanova ütles, et kõige keerulisem on praegu laenu saada Venemaa ja Valgevenega seotud äridel.