Äripäeva ajakirjanikud nomineeriti arvukatele auhindadele

Parima uudise nominendid on Äripäevas ilmunud artiklite sari tööterrorist Pärnumaa tippjuhi käe all, mille autorid on Kristel Härma ja Pille Ivask (18. märtsil „Pärnus käärib: kes tööandjast kuulujuttu räägib, saab trahvi“, 31. märtsil „Tööterror Pärnumaa tippjuhi käe all: aastaid sõimu, alandust ja vaimset vägivalda“ ja 2. detsembril „Kius tööl mässib endasse: ohvrid kannatavad vaikides kuid või aastaid“), Marvel Riiki ja Priit Pärnapuu kirjutatud Õhtulehes ilmunud artiklite sari korruptsioonist Põhja-Tallinnas (17. märtsil „RAHAKOTID JÄLLE SASSIS! Põhja-Tallinna ametiauto vedas Keskerakonna kraami propagandaüritustele. Linnaosavanem Peeter Järvelaid ajab kõik parteitu (!) nõuniku kaela“, 16. juunil „Tallinna linnaosavanem Peeter Järvelaid lahkub ametist!“ ja 10. detsembril „Põhja-Tallinna ametibussi kuritarvitanud nõunik: ma ei teadnud, et Tallinna linn ja Keskerakond on eraldi asjad!“) ning Holger Roonemaa, Kärt Anvelti ja Andres Puttingu kirjutatud artiklid Eesti Päevalehes eliitvaktsineerimisest (27. jaanuar „Järjekordne eliitvaktsineeritu: sotsiaalministeeriumi kantsler“ ja 28. jaanuar „Teolt tabatud: kõrge Vene diplomaat sai salaja juba teise COVID-i vaktsiini. Haigla alustas siseuurimist“).

Parima olemusloo nominendid on Äripäevas 28. septembril ilmunud Linda Eensaare ja Liis Treimanni lugu „Fotolugu: teise pensionisamba eest koju uued kõlarid“, Eesti Päevalehe ja Levila ühistööna valminud kiriku ühikondlikku ja poliitilist mõju uurinud sari "Usu võim", mille autorid on Eero Epner, Mari Mets, Oliver Kund, Holger Roonemaa, Martin Laine, Riin Aljas, Georgi Abolõmov, Janno Zõbin (22. august „KUIDAS PEAPIISKOP EHITAS KIRIKUST EESTI VÕIMSAIMA LOBIVÕRGUSTIKU“, 24. august „KAHEKS LÖÖDUD KIRIK: ÄHVARDUSKIRJAD VAIMULIKELE, VERE NÕUDMINE JA VÕIMUVÕITLUS EELK-S“, 26. august „25 PÜHAPÄEVA, 35 KIRIKUT: MILLEST RÄÄGIB KIRIK OMA LIIKMETELE?“) ning 10. novembril Eesti Ekspressis ilmunud Madis Jürgeni lugu „Psühhiaatrist elukaaslane aitab Seaküla Simsonil Afganistani sõja painajatega võidelda: "Mis ma küll ilma Tiiuta teeks!".

Parima arvamuse nominendid on Leen Lindami artikkel 15. oktoobri Eesti Päevalehes „Lauri Laats käib kõige ees. Poliitikud teevad vallalehtedes häbitut enesereklaami“, Rivo Sarapiku arvamus 4. aprilli Äripäevas „Julged teisiti arvata ja piirangu vastu protestida? Järelikult neandertallane“, Andrei Shumakovi arvamus 26. veebruari Eesti Päevalehes „VENE PILK | Millest ei maksa iseseisvuspäeval rääkida?“ ning Tarmo Vahteri arvamus 21. aprilli Eesti Ekspressis „Kalle Laanet, miks sa lood riiki, kus rahvas ei tohi midagi teada?“.

Maakonnalehe uudise nominendid on Aivar Ojaperv Virumaa Teatajas 28. septembril ilmunud looga „Volikogudesse kandideerivad ka endised röövlid, narkomaanid ja pisipätid“, Marko Suurmägi Sakalas ilmunud lugude seeriaga raskes seisus haigetest Mulgi Häärberis (23. märtsil „Raskes seisus haiged ja lukus uksed. Prokuratuur asub Mulgi Häärberit uurima“, 26. märtsil „Koroona suurendas kiirabi sõite Mulgi Häärberisse kümme korda“ ja 2. septembril „Mulgi Häärber peab trahviähvardusel töötajaid juurde palkama ja suunama appikutsesignaali sinna, kus keegi kuuleb“) ning Maarius Suviste Lõuna-Eesti Postimehes ilmunud lugude seeriaga sellest, kuidas Otepää vald jättis puudega lapse ilma ranitsatoetusest (13. oktoobril „Otepää vald jättis puudega lapse ranitsatoetuseta“, 19. novembril „Madise: Otepää vald kohtleb puudega last ebavõrdselt“ ja 15. detsembril ilmunud „Otepää vald lõpetas puudega lapse ebavõrdse kohtlemise“).

Arvamuse kategooria nominendid on Erik Gamzejev Põhjarannikus 17. märtsil ilmunud looga „Rohepööre Ida-Virumaal – tempo tapab“, Aivar Hundimägi Lääne-Virumaa Uudistes 15. detsembril ilmunud looga „Virumaa vallajuhid saavad Eesti parimat palka“, Märt Pilme Pärnu Postimehes 6. novembril ilmunud looga „Enne kui sain isaks“ ja Marko Suurmägi Sakalas 2. novembril ilmunud arvamusega „Skulptuuriga ei ole mõtete kohut käia ehk Ausammas kobarkäkile“.

Olemusloo, intervjuu või reportaaži nominendid on Laurin Habakuk ja Kiira Udu Pärnu Postimehes 6. juunil ilmunud lugudega „Karm reaalsus: küber- või telefonipetise ohvriks võib langeda igaüks“ ja „Häbi ja hirmu vastu aitab rääkimine“ ja 22. juunil ilmunud looga „Armukelmid võtavad ohvritelt eluisu“, Kaie Ilves Lääne Elus 20. mail ilmunud looga „Postipunkt raamatukogus – õnnistus või katastroof“ ning Anu Viita-Neuhaus Virumaa Teatajas 20. märtsil ilmunud looga „Koroonaosakonna südames kõigutakse kahe maailma vahel“.

Iga kategooria võitja saab auhinnaks diplomi ja 1000 eurot (neto). Preemiaid rahastavad Ekspress Kirjastus, Äripäev ja Õhtuleht Kirjastus.

Žürii tööd juhtis täna Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi. Žüriisse kuulusid Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm, Võrumaa Teataja peatoimetaja Kalev Annom, meediaõppejõud ja -koolitaja Väino Koorberg ning Raadio Kadi juhatuse liige Gunnar Siiner. Aivar Hundimägi arvamuse kategooria arutelul ei osalenud.

Kõik üleriigilised ja maakondade arvestuste võitjad tehakse avalikuks 17. veebruaril toimuval 2021. aasta ajakirjandusauhindade tseremoonial Tallinnas Erinevate Tubade Klubis.