Kuidas osaleda arvamuskonkursil Edukas Eesti?
Võistlustöö ja autori pildi saab esitada
selleks loodud veebikeskkonnas.
Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile
[email protected].
Tööde esitamise lõpptähtaeg on 3. aprill 2022.
"Kuigi Eduka Eesti konkursil osaleb alati avalikkusele tuntud autoreid ja arvamusliidreid – ettevõtjaid, juhte, ökonomiste, teadlasi –, ei mängi tiitlid lõpptulemuses mingit rolli, loeb pakutud idee," ütles Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv. "Igal aastal osaleb meil konkursil ka ärksa mõtlemisega õpilasi ja üliõpilasi – oleksin väga õnnelik, kui mõni neist võidaks."
Kuigi konkurss kestab pikalt, panevad korraldajad osalejatele südamele mitte lükata töö esitamist viimasele hetkele. "Kui hea idee on olemas, tasub see kohe kirja panna ja ära saata. Mida varem, seda parem. Meil on olnud kurbi näiteid, kus konkurss läheb meelest ära või hakatakse kiiruga rabistama ja nii kannatab kvaliteet," rääkis Korv.
Mullu oli konkursil esmakordselt üle saja võistlustöö ning peaauhinna noppis innovaator Kalev Kaarna,
kelle idee puudutas Eesti koolijuhtide täiendõpet. "400 direktorit mõjutavad viie aasta jooksul umbes 160 000 õpilase ja õpetaja elu ning arusaamu võimalustest ja reaalsusest," kirjutas Kaarna, pakkudes artiklis välja ka konkreetsed ideed, kuidas direktoreid harida.
Teise koha sai Mart Vainu artikliga
"Rahatarkuse õpe on sama oluline kui matemaatika ja eesti keel" ja kolmanda koha Norras elav ettevõtja Anneli Andersen artikliga
"Rakendame Hemingway kuulsa tsitaadi Eesti ekspordi eduloo ette". Nominentide hulka jõudsid veel Kristi Saare, Vootele Päi, Siret Läets, Madis Müür, Madeleine Tults, Liisa Past, Märt Helmja ja Merit Karise.
Eduka Eesti konkursi võitjad läbi aegade
400 Eesti koolidirektorisse tuleks investeerida 5 miljonit eurot aastas. Saaksime 400kordse võimenduse, arvestades nende panust Eesti tulevikku.
Kui osa töötuskindlustushüvitise eest looksime ümberõppe stipendiumi, pääseksime tööjõupuuduse lõksust välja.
5G-tehnoloogia kiire rakendamine kõigis Eesti tööstusettevõtetes võimaldaks Eesti muuta kaasaegse tootmise eestvedajaks terves maailmas.
Eestis tuleb luua loodusvarade käitamisest rahastatav investeerimisfond, Norra naftafondi eeskujul.
Eesti IT-sektor tuleb suunata enese probleemidega tegelevast äpimajandusest reaalmajanduse sektoritesse.
Inimene ei pea kirjutama enam ühtegi avaldust. Riik vastab talle 30 päeva asemel 10ga. Kui riik inimest kohustusest teavitada ei suutnud, pole seda kohustust olemas.
Emiteerime riigivõlakirju ning investeerime nendest laekuvad vahendid tootlikesse varadesse.
Pea viiendiku eelarve kuludest moodustavad pensionid, mida on üha raskem vaid sotsiaalmaksuga katta. Kuna kolmanda pensionisamba reform on ebaõnnestunud, siis vajame kiiresti vabatahtliku pensionikonto süsteemi, millega suurendada inimeste finantsvara ja parandada riigi finantsvõimekust.
Mäletate veel neid aegu, kui ema põlle alt esimesse klassi läinud jüts istus järgmisel päeval juba vene keele tunnis? Või neid aegu, kui usuõpetus oli üleriigiliselt esimese klassi laste krihvlite pureda?
Minu ettepanek on õpetada programmeerimist kõigile Eesti lastele sissejuhatavalt juba põhikoolis ja näiteks süvendatult gümnaasiumis ühe õppesuunana.