Tehnoloogiagigandid jälgivad inimesi arvatust invasiivsemalt ning pole välistatud, et üks päev jõuame orwellikku düstoopiasse.

- Kuigi nutiseadmed peaksid heli salvestama üksnes hääleassistentide poole pöördudes, siis võivad need hoopiski iseseisvalt aktiveeruda ja salvestada personaalset informatsiooni.
- Foto: Andras Kralla
Triniti advokaadibüroo jurist Madlenne Timofejev toob välja Äripäeva raadio saates „Triniti eetris“, et inimeste jälgimine ei piirdu üksnes kolmandate poolte jälgimisküpsistega. Ühtlasi jälgivad suurettevõtted inimesi audio teel, näiteks kui edastame häälkäsklusi tehisintellektile tuginevatele Google’i Assistantile või Amazoni Alexale. Kuigi seadmed peaksid heli salvestama Timofejevi sõnul üksnes hääleassistentide poole pöördudes, siis võivad need hoopiski iseseisvalt aktiveeruda ja salvestada personaalset informatsiooni, nagu inimeste eelistused, hobid, nimed või kasvõi jutu käigus öeldud uksekoodid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.