"Isegi kui jälgimissüsteem muudaks järelevalve riigiasutuste jaoks mugavamaks, ei kaasneks sellisel määral ja kujul kontrollisüsteemi rakendamisega soodsamat olukorda ega isegi olemasoleva olukorra säilitamist ettevõtjatele ja töötajatele, vaid vastupidi – suureneks oluliselt ettevõtjate halduskoormus ning riivataks põhjendamatult töötajate privaatsusõigust," lisas ta.
Liit soovib isikustatud kaarti
Petersoni sõnul oleks mõistlik süsteem hoopis vastupidine: ehitusplatsidel tuleks kehtestada nn töötaja kaart, mis on isikupõhine foto ja nimega kaart, mille töötaja saab kogu oma karjääri kestuseks. Selle kaardiga oleks töötajate registri kaudu seotud töötaja tööandjaga. Kaardiga saaks teha päringuid maksuameti registrisse, et selgitada peatööandja jaoks välja, kas töötaja on pärit tema allhankijate seast.
"Otstarbekas on, et kaardi väljastaja oleks mõni riikliku registri haldaja, kellel on üleriigiline harukontorite võrgustik, vajalik keskkond ja tehniline valmisolek kaardi väljastamiseks. Töötaja kaarte võiks väljastada näiteks politsei- ja piirivalveamet," kirjutas Peterson.
Ametite väljatöötamiskavatsuse kohta ütleb Peterson, et taotletud eesmärke on võimalik saavutada ka isikuid vähem koormava abinõuga, milleks ongi siis sellise isikupõhise töötaja kaardi nõude rakendamine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Ebaproportsionaalne”, “lausjälitus” ja “kallis lõbu raskel ajal" on vaid mõned kommentaarid, mis tulevad Taavi Aasa juhitavas ministeeriumis valminud eelnõule, millega kõigi hotellikülastajate andmed reaalajas politsei andmebaasi kanda soovitakse.
Arvestades, et Eesti pole võtnud eesmärgiks politseiriigi loomist, eeldab sellise seadusemuudatuse tegemine, millega kõigi hotellikülastajate andmed kantakse reaalajas politsei andmebaasi, oluliselt põhjalikumat kaalumist, kirjutab TRINITI partner ja vandeadvokaat Karmen Turk.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.