Hoiu-laenuühistud kahtlustavad pankade lobitööd

Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar on Äripäevale öelnud, et alates 2013. aastast on hoiu-laenuühistuste (HLÜ) liikmeskond ja tegevusmaht Eestis hoogsalt kasvanud. Sealjuures kõige kiirem kasv jäi 2015. ja 2016. aastasse. 2018. aasta juuli lõpu seisuga tegutses Eestis aktiivselt 24 HLÜd, kellel oli kokku natuke üle 14 tuhande liikme.

HLÜde poolt kaasatud hoiuste maht oli pisut üle 115 miljoni euro (aastakasv 24%) ja väljastatud laenude maht üle 82 miljoni euro (aastakasv 16%).

Seega on HLÜde tegevusmahud kiiresti kasvanud, aga nii kaasatud hoiused kui väljastatud laenud moodustavad endiselt siiski alla 1% pankade vastavatest näitajatest.

Hoiu-laenuühistute kiiret kasvu on tema sõnul vii­mastel aastatel soosinud eelkõige pangahoiuste väga madalad intressimäärad, mistõttu on pal­jud hoiustajad otsinud kommertspankade kõrval muid võimalusi raha paigutada. Lisaks on HLÜde laenude kasvu ettevõtetele tõenäoliselt soosinud viimasel 10 aastal pankade mõnevõrra karmistunud laenutingimused ja -standardid, selgitas Raudsaar.

Äripäev on viimastel nädalatel kirjutanud mitu lugu hoiu-laenuühistutest. Septembris kirjutasime loo hoiu-laenuühistust Erial. ERIALi hoiu-laenuühistu on kiiresti kasvanud, napi aastaga on ühistuga liitunud üle 700 inimese ja andnud sellele kasutada üle 6,5 miljoni euro. ERIALi juures on aga mitu kohta, mis tekitavad vähemalt küsimusi. Eelmise aasta algul ERIALi hoiu-laenuühistu sündides oli selle juhatuses käibemaksupettuses süüdi mõistetud Ilya Dyagelev, keda karistati tingimisi vangistusega. Loe Eriali lugu siit.

Eile kirjutas Äripäev aga kaaneloos hoiu-laenuühistust Geldex Eesti. Finantsinspektsiooni silmis kahtlane ärimees Boriss Adel leidis just hoiu-laenuühistu näol tee, kuidas seadusest mööda hiilida ja sisenes ikkagi laenuärisse. Küsimusi tekitava äri juhatuses, nõukogus ja ka revisjonikomisjonis on Adeliga tihedalt seotud inimesed, kellele jääb nende roll ühistus teinekord ka arusaamatuks. Loe seda lugu siit.