• OMX Baltic0,04%314,57
  • OMX Riga−0,29%942,05
  • OMX Tallinn−0,02%2 147,37
  • OMX Vilnius0,14%1 508,78
  • S&P 5000,43%7 674,37
  • DOW 300,98%53 277,01
  • Nasdaq 0,43%26 180,46
  • FTSE 1000,64%10 816,56
  • Nikkei 225−0,3%66 016,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,64
  • OMX Baltic0,04%314,57
  • OMX Riga−0,29%942,05
  • OMX Tallinn−0,02%2 147,37
  • OMX Vilnius0,14%1 508,78
  • S&P 5000,43%7 674,37
  • DOW 300,98%53 277,01
  • Nasdaq 0,43%26 180,46
  • FTSE 1000,64%10 816,56
  • Nikkei 225−0,3%66 016,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,64
Eelmisel aastal Saksamaal tehase avanud Skeleton Technologiesi tegevjuht ja kaasasutaja Taavi Madiberk on ka juba varem Saksamaal asju ajanud. Sellevõrra on olnud tal võimalus Eestit kõrvalt vaadata ning sealjuures ka analüüsida, millised on Eesti tugevused ning milles võiks veel oma tugevused kaardistada.
Skeleton Technologiesi tegevjuht ja kaasasutaja Taavi Madiberk.
  • Skeleton Technologiesi tegevjuht ja kaasasutaja Taavi Madiberk.
  • Foto: LIIS TREIMANN
Kuidas Eesti nüüd distantsilt välja näeb?
Mulle tundub, et Eestis piisavalt ei mõisteta kaht asja. Esiteks seda, et globaalne soojenemine on päriselt ka kõige suurem väljakutse, mis inimkonnal ees on. Eesti peab läbi mõltema, et kas me jääme selle tehnoloogia tarbijaiks. Ma arvan, et siin peame mõtlema ka niipidi, et kui see on maailmas kõige suurem muutus, mis lähikümnendatel juhtub, siis kuidas oleks sellest ka kohalikule majandusele kasu. Meil on eeldused väga tugevad. Eestis on tugev haridussüsteem just reaalteadustes. Meil on tugev IT taust. Täna vaadates, kui palju meid hakkab mõjutama energia ja globaalne soojenemine, siis selle turu potentsiaalne maht on väga suur.
Teine asi on see, et meie ühiskondlikus debatis tihti puudub käsitlus tööstuspoliitikast. Kui me vaatame Saksamaad, Poolat, Soomet, Rootsit või Aasiastki Lõuna-Koread ja Jaapanit, siis isegi nemad ütlevad, et tööstuspoliitika on oluline, sest nad pole piisavalt suured, et võistelda globaalsel turul. Kui me vaatame eesti käistlust, siis kõlab siin avalikult, et Eesti Nokia on, et meil polegi Nokiat ja püüame nii võistelda? Aga kui mõelda realistlikult, siis kas 1,3 miljoni elanikuga riigis on võimalik üles ehitada laiapoõhjalist majandust? Kui seda ei suuda isegi poolakad, sakslased või soomlased, siis see on ebarealistlik.
Kahjuks ainult tarkusest ei piisa. Me ju PISA-testides oleme vaieldamatult maailma tipus. Kui küsida USAs või Põlvas mõnda pealinna, siis Põlva inimene teab maailma geograafiat paremini kui keskmine ameeriklane. Aga ma toon näite: Filipiinidel oli peale II maailmasõda kirjaoskus ca 96 protsenti, Lõuna-Koreas oli see 55 protsenti. Toona polnud PISA-teste, aga ju see riik, kes oskas laialdaselt lugeda, pidi ju ka edukam olema? Aga mis on nende riikide tänane seis?
Lõuna-Korea on maailma üks edukamaid riike ning Filipiinid pole isegi Kagu-Aasia regioonis jõukad. Hariduslik pool on ainult potentsiaal, mis tuleb alles avada. Lõuna-Koreal on meie jaoks ehk võib-olla liigagi tugev tööstuspoliitika, aga neil on selgelt olnud oma fookused.
Eestil on omad eelised, ka Saksamaa ees. Näiteks bürokraatia hulk on meil väiksem. Eestil on digitaliseerituses kõvad eelised. Aga kui vaadata elatustaset, siis sakslased peavad ju ikkagi midagi väga õigesti tegema.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 06:00
Enamikes linnades toimuvates üleujutustes pole süüdi ilm, vaid vananenud taristu
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele