Selle tulemusel on Kajaki sõnul tekkinud kaks reaalset ohtu: kaitseministeeriumi õhuruumi valve on juba praegu häiritud ning puuduliku dokumentatsiooniga killustikupadjal võib kogu ehitis lihtsalt uppi minna. "Tavaliselt on vundament kõige olulisem ehitise osa, kui see on nõuetele mittevastav, siis on kogu ehitis ohtlik," ütles ta.
Lisaks ajakirjanikele pooletunnise etteteatamisega korraldatud pressiüritusele edastati ameti tuvastatud asjaolude kokkuvõte ka Aidu tuulepargi arendajatele vendadele Sõnajalgadele, kellel on nüüd kuu aja pikkune ärakuulamisõigus.
"Loodetavasti on olukorral olemas lahendus, mis rahuldab kõiki osapooli. Et faktid, mida tuvastasime, need lükatakse ümber. Aga kui kõik jääb nii, nagu praegu sai kirja, siis millised võimalused meil on: võimalik tagajärg on rajatiste lammutamine või osaliselt lammutamine," ütles Kajak.
Kajak tõdes, et lammutamine on kõige äärmuslikum lahendus, mida tahetakse vältida. Samuti on ebaselge, millal praeguse olukorra muutmiseni võidaks jõuda. Kui mingit ümberlükkamist arendajate poolt ei tule, siis on amet valmis lammutuse ettekirjutuse augusti alguseks väljastama. Aga ilmselt viib selline tee kohtusse, kus võib aega minna ka paar aastat. "Aga riik ei saa ka ise ilma kohtuotsuseta minna ja lammutada neid objekte lihtsalt ära," tunnistas Kajak, et häire kaitseministeeriumi radaritele jääbki nii kauaks püsima.
Lisaks lammutamisele oleks võimalik ehitised seadustada, see tähendaks uude ehituslubade väljastamist, rajatiste viimist teemaplaneeringuga seatud piiridesse või teemaplaneeringu muutmist, dokumentatsiooni muutmine vajab omakorda kaitseministeeriumi kooskõlastust. On ka poliitiline lahendus, tõdes Kajak. Kaitseministeeriumi hinnangul läheks radarisüsteemide ümberehitamine maksma 70 miljonit eurot, umbes paarikümne tuuliku suurusega tuulepargi investeerimisele sarnane summa. Iseküsimus kes või kuidas need kulud katab, kas arendaja huvide nimel peaks avalikkus need kulud ise katma.
Sõnajalad lükkavad kõik ümber
Ühe pressikohtumisel viibinud ajakirjaniku vihje peale olid menetlustulemuste tutvustamisele saabunud ka arendajad ise. Oleg ja Andres Sõnajalg olid kategooriliselt vastu kõigile TTJA esitatud asjaoludele, lubasid need kui valeandmed ümber lükata ning ei varjanud ka oma nördimust "TTJA korraldatud meediasõja" vastu. "Meie saime selle paberi alles täna hommikul kell 8, meile pidi jääma kuu aega sellele vastamiseks, aga selle asemel on tehtud suur ühepoolne üritus," ütles Andres Sõnajalg.
Oleg Sõnajalg nimetas naeruväärseks ameti väidet nagu võiks nende tuulik kruusapadjal lihtsalt ümber kukkuda. Kruusapadjad olla Aidu tuulepargis sel põhjusel, et omavalitsus nõudis kõigi tuulikute jäämist samale kõrgusele ning ta tunnistas kahjatsusega, et arendaja alustas ehitamist orus olevatest tuulikutest. "Alustatuks kõrgemale planeeritud tuulikutest, poleks sellist juttu praegu tulnud."
Kas kaitseministeeriumi radarisüsteeme häiritakse, seda Sõnajalad ei teadnud öelda, sest kõik vastavad paberid on salastatud, kuid arendajate tellitud uuringute järgi on nende tuulikud radareid vähem häirivad, kui teised.
Igasuguse lammutamiskäsu lubasid Sõnajalad kohtusse kaevata. "Kui riigikohus käsib meil need lammutada, siis me lammutame. Sinnamaani võitleme," ütles Oleg Sõnajalg.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.