- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,65%65 589,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,02
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,65%65 589,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik võtab 200 miljonit eurot laenu
Negatiivne tootlus tähendab seda, et võlakirjade ostja maksab riigikassale intressi, teatas rahandusministeerium.
Võlakirjaoksjonil osales neli panka: LHV, Luminor, SEB ja Swedbank. Oksjonil võidab õiguse võlakirju osta pakkuja, kes pakub riigikassale kõige soodsamat intressimäära.
Oksjoni tulemusel emiteeris riigikassa 100 miljoni euro väärtuses kuuekuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on –0,063 protsenti, ning samuti 100 miljoni euro väärtuses 12kuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on –0,19 protsenti.
Võlakirjad registreeritakse Nasdaq CSD SE Eesti depositooriumis.
Soodsam kui sõlmitavad lepingud pankadega
Rahandusminister kinnitas raamistiku lühiajaliste võlainstrumentide kasutamiseks tänavu aprillis. See võimaldab riigikassal kasutada vajadusel rahavoo juhtimiseks kuni üheaastase tähtajaga võlakirju.
Ministeeriumi teatel on lühiajalised võlakirjad täiendav instrument rahavoo juhtimiseks, mille kasutamine on riigile soodsam kui pankadega sõlmitavad valmisolekulaenude lepingud.
"Riigikassa kuine rahavoog kõigub mitmesaja miljoni euro ulatuses: suur osa makseid tehakse kuu alguses, kuid suur osa tulusid laekub kuu lõpul. Lisaks sellele peab riigikassa tagama erakorraliste sündmuste puhuks vajaliku likviidsuse, mis on määratud likviidsuse sihttasemega," märkis ministeerium pressiteates.
Varem on riigikassa sõlminud valmisolekulaene pankadega, mille eest tuleb maksta tasu. Lühiajaliste võlakirjade raamdokumendiga seevastu jooksvaid kulusid ei kaasne.
Ministeeriumi teatel on lühiajaliste võlakirjade raamdokument kehtestatud enamikus maailma riikides ning on rahavoo juhtimise põhiinstrument, sest tagab suurima investorite ringi. Samuti on võimalik nii valida laenumaht ja tagasimaksmise tähtaeg vastavalt vajadusele.
Eesti vajab võlakirja, aga mitte eelarveaukude lappimiseks
Äripäev kirjutas märtsis, et ettevõtjad ja investorid näevad vajadust riigi võlakirjale, kuid mitte selleks, et jooksvalt eelarveauke lappida. Võlakirjade vajadust nähakse pikaajalisteks investeeringuteks olulistesse projektidesse, sest see aitaks luua uusi töökohti, suurendada eksporti, anda tõuke uute kaupade ja teenuste tekkimisele aidata meie riik järele Euroopa Liidu arenenud riikidele.
Kuidas hindasid ettevõtjad ja investorid riigivõlakirjade vajadust, saab lugeda pikemalt artiklist "Riigivõlakiri tooks Eestile arenguhüppe".
Seotud lood
Lisatud Swedbanki kommentaar
Idee oma rahvalt laenu võtta, et see raha investeerida oma maa majandusse kõlab hästi ja enamik riike nii ka teeb, kuid mitte Eesti. Äripäev uuris ettevõtjatelt ja investoritelt, kas Eesti võiks emiteerida võlakirju ja millise tootluse juures oleks huvi nendesse investeerida.
Riigikogu võttis täna vastu seaduse, millega lubatakse pankadel väljastada eri liiki võlakirju ehk pandikirju.
Ilmsiks tulnud eelarvemure lahendus peab algama kulupoole inventuurist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele