Ain Kaljurannale altkäemaksu vahendanud ärimees mõisteti tingimisi vangi

Õunap oli seotud Eno Saarega seotud vahejuhtumiga.

Mais kirjeldas prokuratuur olukorda järgnevalt: HTG Invest oli olnud juba mõnda aega Tallinna Sadama pikaajaline lepinguline partner. Ometigi selgus prokuröride sõnul, et HTG Investi tolleaegne juhatuse liige Eno Saar ja Tallinna Sadama eksjuhid Allan Kiil ja Ain Kaljurand jõudsid aastatel 2008–2009 üksmeelele, et Saar annab sadama eksjuhtidele altkäemaksu selle eest, et tema ettevõte saaks Tallinna Sadamaga pikaaegsed lepingud.

Sõlmiti näiteks leping, millega anti HTG Investile üle sildumisõigus Vanasadamas. Leping sõlmiti ja seda pikendati riigihanget korraldamata, kuigi seaduse järgi pidanuks partneri leidma hankega.

Saar andis Kiilile ja Kaljurannale kokku altkäemaksu üle 300 000 euro. Vara üleandmisele aitas kaasa Kiili noorpõlvesõber ja naabrimees Toivo Promm ja ASi HTG Partner juhatuse esimees Valdo Õunap. Nimelt sõlmisid Saar ja Promm oma ettevõtete vahel näilise lepingu, millega liigutati altkäemaks ühe ettevõtte kontolt teise peale. Kiilile mõeldud altkäemaks jäi Prommi ettevõtte OÜ Bone Invest kontole, kuid Promm kasutas seda vastavalt Kiili juhistele.

Kaljurannale mõeldud altkäemaks liikus Saare ettevõtte kontolt samuti Prommi ettevõttesse, sealt aga liigutati raha edasi Valdo Õunapi firmade kontodele.

Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres kirjeldas tsiviilhagi kohta, et see on juba alustuseks üles ehitatud valedel alustel. Nimelt väidab prokuratuur, et Tallinna Sadama eksjuhid Ain Kaljurand ja Allan Kiil võtsid altkäemaksu ametiisikutena, kuna Tallinna Sadam on riigile oluline taristuettevõte. Seega täitsid Kiil ja Kaljurand oma ametis avalikke ülesandeid ja seega on neid võimalik süüdi mõista altkäemaksu võtmises.

Nii Kiili kaitsja Aivar Pilv, Kaljuranna esindaja Paul Keres kui ka ülejäänud kaheksa kohtupingis oleva süüdistatava kaitsjad leiavad aga, et Kaljuranda ja Kiili ametiisikuteks nimetada on täielikult vale ja seetõttu saab neile esitada süüdistuse pistise andmises erasektoris, kui sedagi. Kaitsjad palusid kohtunikul prokuratuuri hagi menetlusse mitte võtta.

Peale selle on kaitsjate sõnul süüdistusakt väga ebamäärane ja üldsõnaline. „Süüdistusakt on 250 lehekülge pikk, kuid seal pole ühtegi kindlat fakti, mis ütleks, milles ebaõigus seisis,“ ütles Keres kohtusaalis.

Tema sõnul on süüdistuses mainitud vähemalt 77 tehingut ja toimingut, mis on prokuratuuri arvates tehtud altkäemaksuks. „19 tehingu puhul pole isegi prokuratuur suutnud välja selgitada, mis on tehingutes valesti,“ ütles Keres.