Riigikontroll: idapiir läheb kalliks maksma

Praeguseks on projekti prognoositav kogumaksumus kasvanud neli korda, projekti täpsustatud maksumuse kohta sai Vabariigi Valitsus teabe esialgu lubatud 2015. aasta sügise asemel 2018. aasta veebruaris. 2018. aasta teisel poolel valminud hinnangu kohaselt maksab piiri väljaehitamine umbes 250 miljonit eurot ja loodud taristu ülalpidamiseks kulub kuni 2026. aastani umbes 70 miljonit eurot, mis lisandub praegusele piiri valvamise maksumusele.

Riigikontrolör Janar Holmi sõnul on idapiiriprojekt justkui õpikunäide olukorra kohta, kus erinevad ohumärgid on osaliselt või täielikult realiseerunud.

„Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone ehk idapiiri korrastamise katalüsaatoriks sai 2014. aastal riigiametnikuga piiril toimunud intsident, mille tulemusena jõudsid avalikkuse ette pildid kohati väga mannetus olukorras olevast idapiirist, mis oma väljanägemise poolest ei erinenud padrikust. Täiendava, kuid võib-olla ka põhilise võimenduse andsid lähenevad Riigikogu valimised," nentis Holm.

"Ja tekkinud reaktsioonile andis lisaenergiat piirikontrolli eest vastutavate inimeste taju, et avanenud on võimaluste aken, ning nende arusaadav soov seda mitme asjaolu kokkulangemisel tekkinud fooni kasutada ära pikaajalise probleemi lahendamiseks – teha parim piir, millest võiks saada ka Euroopa Liidu välispiiri standard," lisas ta.

Siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt märgib vastulauses, et piiri väljaehitamise ambitsioon on algusest peale olnud üks: nii poliitikud kui ametnikud on tahtnud 100% pidavat idapiiri. "Alles piiriprojekti tegeliku hinna selgumisel tekkis uus arutelu ja toona otsustati seda ambitsiooni mitte muuta. Selle saavutamiseks on alternatiivid olemas küll, kuid kas need on pikas perspektiivis odavamad või jätkusuutlikud," märkis Küüt.

Küüt lisas, et kalli elektroonika eesmärk on vähendada selgelt tööjõukulusid ning niinimetatud elektrooniliste silmade ja kõrvade asendamine inimestega oleks aga iga-aastane täiendav kulu umbes 37 miljonit eurot. "Valikuid tulebki teha ja siinkohal väga kaalukaid. Kas saavutada täielikult pidav piir elektroonikaga või saavutada sama tulemus 1500 lisateenistujaga?" sõnas Küüt.