Psühholoog: kas oma lennuk või vaenlase rakett

"Dramaatiline näide elust viib meid esimese Lahesõja aega, kus Suurbritannia lennukikandjal töötanud ohvitseri tööks oli radari ekraanil jälgida erinevaid liikuvaid objekte. Mõned liikuvad objektid olid naasevad lennukid, teised olid vaenlase raketid. Otsuse tegemine, mis tuleb alla tulistada, oli lihtne, sest objektid olid alati koos sildiga. Rakett või lennuk. Aga ühel päeval ei olnud objektidel silte juures, radaril oli rike, ja ohvitser oli uues raskes olukorras, kus sekundite jooksul oli vaja otsustada, kas tulistame alla oma lennukid või ei reageeri ja meid tabab rakett. Ohvitseril oli aga tugev kõhutunne, et need on raketid ja tuleks alla tulistada, kuigi oma kujult olid need täiesti identsed ekraanil olevate lennukitega," rääkis Uusberg.

Psühholoog Gary Klein, kes ohvitseri hiljem intervjueeris, püüdis aru saada, kust see kõhutunne tekkis, ja hakkas radarisüsteemi analüüsima. Ta leidis, et see distants, millal objekt radari ekraanile servale ilmub, on natuke erinev lennuki ja raketi puhul nende lennukõrguse tõttu. Seda ei teadnud isegi radaritooja, aga selle põhjal oligi tekkinud ohvitseril tugev kõhutunne, kuigi ta ise ei osanud seletada, mis selle tunde tekitas. Tema aju oli varasema kogemuse põhjal ise loonud mentaalse mudeli, millele toetuda, päästes paljud elud.

Aju aitab muutustega kohaneda ennetavalt, muutusi ette näha ja hakata kohanema veel enne, kui see muutus on juhtunud. Mõeldes Pärnu juhtimiskonverentsi teemale „Muutu või sure“ koos reptiili pildiga, siis üks elus oleva organismi tunnuseid on võime kohaneda muutustega. Miski on elus, kui ta kohaneb muutustega. Lumehelves ei saa ennast muuta, kui ta liigub sooja käte, amööb saab midagi ette võtta ja kohaneda.