Toom: tahan europarlamendis võidelda internetitsensuuri vastu

Debatis Toomi vastaspoolel olnud Jaak Madison märkis seepeale, et EKRE ei saa erakonna ametlikku europarlamendi valimiste klippi Facebookis reklaamida. "Lihtsalt ei lase, tuleb teade vastu, et see läheb vastuollu nende tingimustega, mida Facebook on rakendanud. Kui vaatame seda klippi, mis telekas jookseb, siis seal ei ole ühtegi üleskutset vägivallale või vaenule. Seal on selge üleskutse sellele, et teatud otsustusprotsessid peavad jääma liikmesriikidesse. Ja kuna seal on teemaks ka migratsioon, siis järelikult need on need terminid või sõnad, millele Facebook kohe bloki peale paneb. Üleüldse igasugune tsensuur on väga halb," sõnas ta.

Toom märkis, et üleskutseid vägivallale võetakse internetist maha juba aastaid. Praeguste sammude puhul on aga tema sõnul tegu omamoodi Facebooki kättemaksuga ELi direktiivide peale, mis on sotsiaalmeediahiiule kahjulikud.

"Poliitikud võtsid vastu selle otsuse, et tuleb nüüd hakata rakendama filtreid. Sisuliselt robottsensuur, mis hakkab nüüd vaatama, kas on sisu autoriõigustega kaitstud või mitte. Üks osa debatist oli, et vaadake poliitikud, te tulistate endale jalga selle direktiivi vastuvõtmisega, sest takistate omaenda info levitamist. Esimene asi, mida tegi Facebook – nad blokeerisid ära Emmanuel Macroni, Élysée palee postitused," ütles ta. Toomi sõnul ei saa ta ka ise oma reklaame Facebookis levitada.

Jaak Madisoni hinnangul on autoriõiguste direktiivi eestvedaja Andrus Ansipi väljaütlemised sõnavabaduse kaitseks tragikoomilised. "Ansip on ise nüüd Reformierakonna esinumber ja põhiline kampaanialoosung on see, et hääletage protestiks praeguse valitsuse vastu – see tahab kehtestada tsensuuri, tahab suukorvistatud ajakirjanikke. See on nagu eriline kahepalgelisus ja valetamine, et tema seisab sõnavabaduse eest," leidis Madison.

Andrus Ansip kirjutas hiljuti Äripäevas, et uus valitsus ei tohi piirata sõnavabadust. Sõnavabaduse teemat autoriõiguste direktiivi kontekstis puudutas ta ka mullu suvel Äripäevale antud intervjuus, tuues näiteks YouTube'i. Tema sõnul pole sõnavabadust ohtu seadnud mitte Euroopa Komisjon, vaid europarlamendi õiguskomitee.

"Meie ettepanek oli, et platvormid peavad kasutusele võtma tehnilised lahendused, mis tunneksid ära sisu, kuid neile jääks endiselt alles piiratud vastutuse kaitse. Õiguskomitee aga pakkus välja, et platvormid peaksid kasutama tehnilisi lahendusi, aga seejuures ei peaks piiratud vastutuse põhimõte neid enam kaitsma. See on suur probleem," märkis Ansip.

Tema sõnul suudab näiteks YouTube tuvastada 95% nende keskkonda laetud muusikateostest. "Neil on kasutusel selline tehniline lahendus nagu Content ID. Vaid 5% puhul ei suuda nad identifitseerida, ja tegelikult polegi 100% tuvastus võimalik: nagu me teame, siis mõned vaidlused selle üle, kes on ühe või teise teose autor, kes keda plagieeris, võivad kesta kümneid, kui mitte sadu aastaid," sõnas Ansip.

"Mis puudutab seda 5%, mida programm ei suuda tuvastada, siis vähimagi kahtluse korral sisu lihtsalt kustutatakse. Mis muidugi käib vastu sõnavabaduse põhimõttele. Euroopa Komisjon peab sõnavabaduse põhimõtet kaitsma, seepärast ma ei saa sellise ettepanekuga nõustuda. Aga see on Euroopa Parlamendi siseasi, nad peavad tagasi tulema komisjoni algse teksti juurde, siis ei teki sõnavabadusega konflikti," leidis Ansip toona.